Varajaste inimeste esimesed vestlused olid tööriistade teemadel

Varajaste inimeste tööriistad Foto: SCANPIX

USA California ülikooli uuring paljastas, et varajased inimesed, kes alles hakkasid keelt kasutama, rääkisid eelkõige tööriistade teemadel.

 Teadlaste arvates tekkis keel ja suhtlus umbes 1,8 - 2,5 miljonit aastat tagasi, edastab Discovery News.

Kivist tööriistade valmistamisega kaasnes ka keele ja tegevuse õpetamise areng, kuna tööriistade kohta oli vaja edastada informatsiooni.

Uurijad oletavad, et Aafrika savannis elanute esimesed laused võisid olla stiilis «tööriist, halb» või «tööriist, hea».

«Võib oletada, et just abivahendite kasutuselevõtt tingis ka keele ja sõnade arengu, sest tööriistu ja nendega tehtavat oli vaja tähistada ja oskusi õpetada,» selgitas uuringu juht Thomas Morgan.

Morgan selgitas, et esimesed sõnad võisid olla väga lihtsad, nagu näiteks «jah», «ei», «siin», «seal», «hea» ja «halb».

Morgan ja Liverpooli ülikooli arheoloog Natalie Uomini tegid rea katseid, õpetades katsealustele iidsete kivist tööriistade tegemist ja nende kasutamist.

Aafrikast Oldowanist leitud kivist tööriistu peetakse kõige vanemateks ning need võis teha Homo habilis, kuid ka Homo rudolfensis, Australophitecus garhi ja Paranthropus boisei.

Oldowani vanimad tööriistad on 2,5 miljoni aasta vanused. Kivist tööriistad saadi, kui pihku mahtuvate kivide ääred tehti vastu vulkaanilist või kvartsist kivimit teravaks.

Esimesed kivist tööriistad olid muutumatud kuni ajani 1,8 miljonit aastat tagasi. Siis tekksid varasemast arenenumad Achuleani pihukirved. Tegemist oli uue põlvkonna tööriistadega.

Teadlased tegid kivist tööriistade katse rohkem kui 180 üliõpilasega. Katses tohtisid nad kasutada keelelist ja mittekeelelist suhtlust ehk žeste.

Katsealused jaotati rühmadesse ning neile anti kivid, millest tuli valmistada tööriistad. Kivisid tuli lüüa kokku õige nurga all, et tööriist muutuks teravaks.

Osad katsealused sai kivid, kuid mitte juhtnööre, kuidas neist tööriistu teha. Osa said õpetaja tegevust jälgida ilma selgitusteta. Teisi aga õpetati kas žeste või keelt kasutades, kuidas kivist tööriistu valmistada.

Uuring näitas, et kõige edukamalt said katsega hakkama need, kelle õpetamiseks kasutati keelt ning kõige kehvemad olid need, kes ei saanud mitte mingit õpetust ega selgitust.

Uurijate sõnul aitas keele arengule kaasa ka jahipidamine ja korilus ning võimalik, et samal viisil nagu tööriistad.

Kuna keel tekkis juba kaks miljonit aastat tagasi, siis ei ole kahtlust, et neandertallased olid sõna otseses mõttes jutupaunikud.

«Keel oli juba olemas, kui neandertallased ja nüüdisinimesed arenesid erinevas suunas. Neandertallastel olid põhimõtteliselt olemas juba need tööriistad, mida kasutatakse ka nüüdisajal. Samuti oli nende keel ja õpetamissüsteem oma aja kõrgtasemel,» jätkasid teadlased.

Uurjate arvates muutsid kivist tööriistad ja keel ka ajustruktuuri, võimaldades veelgi kergemat ja kiiremat õppimist.

Uuringu nõrkuseks peetakse asjaolu, et kõik katsealused kasvasid üles keele keskkonnas. Sellega saab selgitada ka erinevate gruppide tulemuste erinevust, sest keelt kasutanutel oli kõige lihtsam ülesannet täita.