Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kas 2015. aasta lisasekund mõjutab arvuteid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Selle aasta 30. juuni on ülejäänud päevadest pikem.

30. juunil on lisasekund, et aatomikellad oleksid sünkroonis Maa pöörlemise ajaga, kuid sellega koos tekkis küsimus, kas ja kuidas lisasekund mõjutab arvuteid, edastab Discovery News.

Maa pöörlemine aeglustub iga päevaga umbes kaks tuhandikku sekundist. Kuid aatomikellad, mis on maksimaalselt täpsed, ei aeglustu ega muutu kiiremaks. Selle tõttu on tekkinud ajavahe.

 «Maa pöörlemine aeglustub ning see on tekitanud aja täpsuse suhtes probleemi,» teatas USA mereväeobservatooriumi juhtivteadlane Demetrios Matsakis.

Rahvusvaheline organisatsioon International Earth Rotation Service (IERS) leidis lahenduse lisasekundi näol. Lisasekund lisatakse kui universaalaja järgi on 30. juunil kell 23.59. 59.

Lisasekundit hakati lisama 1972. aastal. Minevikust on teada juhtumeid, mil lisasekund tekitas arvutites segadust.

Viimati lisati ajale lisasekund 2012. aastal ning siis tekkisid selliste suurte firmade nagu Reddit, LinkedIn, Gizmodo ja FourSquare süsteemis probleem.

Probleem seisnes selles, et arvutid näitasid 60 sekundit, mitte aga 59. sekundit kaks korda.

Arvutid arvasid, et lisasekundiga hakkas aeg tagasi kerima. Masin registreeris lisasekundi kui süsteemivea.

Google lahendab enda jaoks probleemi, hakates lisama kogu aasta jooksul enda süsteemile millisekundeid. Sellisel aeglasel viisil aja lisamine ei aja arvuteid segadusse, kuna nad nagu ei märkagi sekundi lisandumist.

Matsakise sõnul saab lisasekundist tingitud probleemi lahendada ka sellega kui paar tundi enne ja paar tundipärast lisasekundit on arvutisüsteem suletud.

Samas aga ei pruugi arvutisüsteemide haldajad reageerida nii kiiresti kui vaja.

Matsakise sõnul said Reddit, LinkedIn, Gizmodo ja FourSquare oma õppetunni kätte ja on oskavad end kaitsta, kuid on neid firmasid, kes ei tea lisasekundist midagi ning see võib tabada neid ootamatult.

Matsakise sõnul peaks ka lennufirmad olema lisasekundi suhtes ettevaatlikud, kuna see võib mõjutada ka GPSi ja muid lennukisüsteeme.

Selle aasta 30. juunil on seega 86 400 sekundi asemel 86 401 sekundit.

Tagasi üles