Prantsusmaalt leiti 400 000 aasta vanune mammuti pealuu

Prantsusmaalt leidi 400 000 aasta vanune stepimammuti fossiilne pealuu Foto: AFP / Scanpix

Prantsusmaalt Auvergne´ist leiti stepimammuti fossiilne pealuu.

Paleontoloogide sõnul aitab  see 400 000 aasta vanune leid paremini mõista nende suurte loomade arenemist ja ka väljasuremist, kirjutab BBC.

 

Paleontoloogide Fredric Lacombat` ja Dick Moli kinnitusel on mammutipealuu väga hästi säilinud.

 

Varem on maailma mitmetest paikadest leitud mammutite võhkasid, kuid säilinud skelette on leitud vähe.

 

Uurijate sõnul kuulub leitud kolju isasele stepimammutile (Mammuthus trogontherii), loom oli umbes 3,7 meetrit kõrge ning elas 400 000 aastat tagasi. Loom oli surres umbes 35 aastane.

 

«See stepimammut oli lüli varem elanud mammutiliigi ja hiljem elanud mammutiliigi vahel,» selgitasid paleontoloogid.

Dick Moli sõnul teatakse väga vähe vahepealsest mammutiliigist, kes elas pleistotseeniajastu keskel.

«Just meie leid esindab seda vahepealset, seni vähe uuritud mammutiliiki. See on nagu puuduv lüli, mis varasema ja hilisema ühendab,» selgitas Mol.

Paleontoloogi kinnitusel oli erinevate mammutiliikide eluajal looduskeskkond erinev ja selle tõttu ka nende loomade toitumisharjumused erinesid.

«Varajane karvutu mammutiliik elas savannis ning toitus puulehtedest. Hilisemate mammutiliikide hammasteleiud aga lubavad oletada, et nad elasid steppides ning olid harjunud rohtu sööma,» lausus Mol.

 

Paleontoloogidel on kavas mammutipealuu välja kaevata ja see Le Puy-en-Velay muuseumisse näitusele panna.

Varajased karvutud mammutid (Mammuthus meridionalis) olid levinud kogu Euraasias. Nad elasid 2,6 miljonit kuni 800 000 aastat tagasi.

Stepimammut (Mammuthus trogontherii) elas Kirde-Siberist Euroopani 800 000 – 300 000 aastat tagasi.

Karvane mammut (Mammuthus primigenius) levis Kirde-Siberist kogu Euraasiasse ning elas 300 000 – 4000 aastat tagasi.