Ajaloolase Adam Nicholsoni sõnul ei olnud «Iliase» ja «Odüsseia» autorit Homerost tegelikult olemas, vaid nende Vana-Kreeka eeposte autoriteks on rahvas.
Ajaloolane: Homerost ei olnud tegelikult olemas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. jaanuar 2015, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicholsoni arvates saaks Homerose kohta kasutada sõna «nemad», kirjutab foxnews.com.
«Homerose taga peitub tegelikult palju iidseid kreeklasi. Nad lõid lood, mille sisu oli nende kultuuri ja vaimse pärandi jaoks tähtis,» selgitas ajaloolane.
Ta lisas, et tänapäeva lugejad hindavad lugusid, mille on kirja pannud üks isik. Samas aga ei teata Homerose kohta just palju ning ametlikud kinnitatud autobiograafilised faktid praktiliselt puuduvad.
Nicholsoni andmetel hakkasid Homerose nime kandvad kirjatükid ilmuma 1200 aastat enne kui Homeros väidetavalt elas.
Levinud arvamuse kohaselt elas pime Joonia laulik Homeros millalgi 8. sajandil eKr.
Nicholsoni sõnul leidub «Iliase» ja «Odüsseia» sarnaseid lugusid paljudes indoeuroopa kultuurides Indiast Kreekani ja germaani hõimude aladelt Islandini.
«Iliase» tegevus toimub Trooja sõja kümnendal aastal ning selles kirjeldatakse ahhailaste ja troojalaste vahelisi lahinguid. Peategelane on Achilleus, vapraim kreeklane Trooja sõjas.
«Ilias» ei kirjelda sõja põhjuseid ega ka eelnevaid ja järgnevaid sündmusi.
Trooja sõja järgseid sündmusi kirjeldatakse teises Vana-Kreeka eeposes «Odüsseia» ning selle eepose peategelane on Odysseus, kes oli samuti Trooja sõja kangelane.
Asjatundjate arvates loodi «Odüsseia» Mükeene ajastul, mil Vana-Kreeka ühiskonnas leidsid aset mitmed muutused. Sugukondlikult korralt hakati üle minema orjanduslikule.
Mükeene kultuur tekkis kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr.