Kas iidsest laevavrakist leitud metall tõendab Atlantise olemasolu?

Allveearheoloog Foto: SCANPIX

Allveearheoloogid avastasid Itaaliast Sitsiilia saare lähedal asuvast 2600 aasta vanusest lavevavrakist metallisulamit, mida Vana-Kreeka legendid seostavad müütilise Atlantisega.

Arheoloogid leidsid 30 meetri sügavusel asuvast alusest 39 metallitükki, mis aravatakse olevat «orichalcum», edastab Daily Mail.

See on viies iidne laev, mis Lõuna-Sitsiilia Gela juurest on leitud.

Arvatakse, et laev läks põhja siis kui oli kaupa vedamas Kreekast või Väike-Aasiast Rooma, kuid jäi tormi kätte.

Atlantist kirjeldas esimesena Vana-Kreeka filosoof Platon rohkem kui 2000 aastat tagasi.

Osa ajaloolasi arvab, et Platon mõtles Atlantise välja, et selle abil kirjeldada riigi struktuuri. Teiste arvates aga eksisteeris Atlantis kunagi tegelikult.

Platoni kirjutises, mis pärineb umbes 360. aastast eKr, seisab et Atlantise linnriik oli oma ajastu tähtsaim poliitiline ja majanduslik jõud.

Kirjelduse kohaselt oli Atlantis suurem iidsed Liibüa ja Väike-Aasia alad.

Atlantise saareriigis olid põhjaosas mäed ning ning madalamad alad lõunas. Atlantise kuningad olevat merejumala Poseidoni järglased, kuid jumalad said surelikega järglasi ning sellega kaasnes allakäik.

Väidetavalt oli 9600. aastaks eKr Atlantis vallutanud enamiku Lääne-Euroopast ja Aafrikast ning allutas vallutatud alade elanikud.

See tähendaks aga, et Atlantis oleks eksisteerinud viimasel jääajal ning edestaks oma vanusega vanimaid linnriike.

Pärast katset vallutada Kreeka alasid, vajus Atlantise saar üleöö  ühe ööpäeva jooksul merre.

Sajandite jooksul on nii teadlased kui amatöörid püüdnud Atlantise asukohta kindlaks teha.

Ühe teooria kohaselt kirjeldas Platon Atlantisena Kreeta saart ja sealset Minose kultuuri ning lähedal asuva Santorini saare vulkaanipurset 1600. aasta paiku eKr.

On ka neid, kes seostavad Atlantist Musta mere üle kallaste tõusmisega umbes 5000. aastal eKr. Just see sündmus võis anda Vana Testamendi üleujutuse ja Noa laeva loo.

Itaalia arheoloog Sebastiano Tusa sõnas, et laevavrakist leiti iidset metalli ning ei saa välistada, et see on kuulus «orichalcum».

Metalli keemiline analüüs paljastas, et see on vase ja tsingi sulam, kuid selles on vähesel määral ka niklit, pliid ja rauda.

««Orichalcum`it» tuntakse  iidsetest tekstidest ja paarist metallobjektist. Metall leiti laevalt, mis pärineb kuuendast sajandist eKr,» teatas asjatundja.

Kui Tusa ja ta kolleegide poolt leitud metall on tõesti müütiline «orichalcum», siis võib olla see Atlantise eksisteerimise tõendiks.

Platon kirjeldab Atlantise hukku, et palju rahvast vajus koos saarega vetevoogudesse, kuina nad olid jumalad välja vihastanud.

Platoni tekstis seisab, et Atlantis helendas punakalt, kuna seal oli palju «orichalcumit».

Selle metalli olemasolus kaheldakse seni.

Rio de Janeiro ülikooli teadlane Enrico Mattievich on veendunud, et nimetatud metalli «algkodu» on Peruu Andises kunagi eksisteerinud Chavini tsivilisatsioonis.

Mattievich arvates koosnes see vasest, kullast ja hõbedast ning Itaalia lähedalt leitu ei ole õige «orichalcum».

Iidses Roomas olid mündid enamjaolt vasest, kuid arvatakse et ka «orichalcumist».