Koer on olnud Põhja-ja Lõuna-Ameerikas koduloom vaid 10 000 aastat

Hunt ja koerad

FOTO: SCANPIX

USA Illinoisi ülikooli uuring näitas, et Põhja- ja Lõuna-Ameerika varajastele asukatele oli koer nii lemmikloom kui see, keda tarvitati ka toiduks.

Teadlaste sõnul on koer olnud ameeriklaste kaaslane umbes 10 000 aastat, edastab YLE.

«Esimesed ameeriklased elasid mandril tuhandeid aastaid enne, kui koerad sinna jõudsid ja nad koera kodustasid,» selgitasid teadlased.

Maailma teistes paikades sai koerast inimese kaaslane ja lemmikloom umbes 16 000 aastat tagasi.

Koer on üks neist loomadest, kes on inimestega uute alade vallutamisel kaasa liikunud. Samas aga ei olnud koera neil, kes esimestena liikusid Aasiast ja Siberist Põhja-Ameerikasse ja sealt edasi Lõuna-Ameerikasse.

Uuringu aluseks oli 84 arheoloogilisel väljakaevamisel leitud koeraluud ning nende uurimisraportid. Vanimad leitud koerajäänused olid 1400 aasta vanused.

Nende seas oli ka tänapäeva St. Louisi juurest leitud 35 iidse koera jäänused. Need koerad olid maetud tseremoniaalselt ning hauapanustega. Enamik koeri oli maetud üksinda, kuid oli ka neid, kes olid maetud kahekaupa selg selja vastu.

Arheoloogid on leidnud koerajäänuseid ka söögijäätmete seast, mis viitab sellele, et mingil etapil olid koerad söögiks.

Uuring paljastas ka selle, et koerte geneetiline varieeruvus on seniarvatust suurem. Ilmnes, et väikestel aladel oli koerte geneetika üsna sarnane, mis näitab, et tegeleti tõuaretusega.

Veel leiti, et koertel on geneetiline sarnasus Põhja- ja Lõuna-Ameerikas elavate huntidega. See tähendab, kas Aasiast pärit koerad ja kohalikud hundid said ühiseid järglasi või hundid nii-öelda taltsutati ja hakati kasutama koduloomana. Nad muutusid ja neist said lõpuks koerad.

Uurijate jaoks oli üllatuseks, et koertest said iidsete ameeriklaste kaaslased nii hilja.

Tagasi üles