Koraan ei keela otseselt prohvet Muhamedi pilte, kuid islamiusu põhisuund sunna keelab prohveti kujutamise piltidel.
Miks prohvet Muhamedi karikatuurid on moslemite jaoks solvavad?
Ajalooallikate andmetel sündis Muhamed 571 ja suri 632 ning lisaks koraanile on moslemitel tema kohta palju suulisi pärimusi ja legende. Sunna islamis aga ei ole prohveti kujutamine lubatud.
Vähemuste suund šiia islam ei ole prohvet Muhamedi piltidel kujutamise suhtes nii konservatiivne. Samas aga on seal nõue, et Muhamedi nägu ei tohi näha olla.
Koraani tekstid ei sätesta otsest pildikeeldu, kuid Muhamedi õpetusi ja nende tõlgendusi sisaldavad hadith-tekstid sätestavad, et inimeste pilte ei tohi mošeedes ja palveruumides olla.
Rõhutatakse, et kui kujutatakse inimesi, siis võrdsustatakse nad jumalaga ja seda ei tohi. Pildikeeluga püütakse ära hoida ebajumalakummardamist.
Pildikeeldu ja piltide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. Moslemite esimene ikonoklasm leidis aset 630. aastal ehk paar aastat enne Muhamedi surma. Siis hävitati Mekas iidsed araabia jumalate kujud.
Lisaks Prantsuse satiirilehele Charlie Hebdo on Muhamedist karikatuure avaldanud ka Taani väljaanne Jyllands-Posten. Need tekitasid mitmel pool maailmas moslemite proteste.
Jyllands-Posteni karikatuuride seas on ka neid, millel kujutatakse Muhamedi enesetaputerroristina, kelle turbani sees on pomm.
Asjatundjate sõnul tunnevad moslemid end solvatuna, kui prohvet Muhamedi kulul nalja tehakse ning eriti solvav on see, kui teda kujutatakse karikatuuridel.
«Prohvet Muhamedi karikatuuride puhul ei ole tegemist lihtsalt satiiriga, vaid Muhamedi seostatakse neil tavaliselt terrorismi ja naiste vastu suunatud vägivallaga. Moslemid võrdsustavad sellised karikatuurid kuritegudega. Prohvet Muhamed on nende silmis maisest kõrgemal olev ning seega püha. Islamiusu üks põhialuseid on prohvet Muhamedi õpetuste õigsus ja tema isiku pühadus,» selgitati.