Kirjanikepaar soovitab vähem telekat vaadata

“Meie reisiraamatud ilmselt kompenseerivad osale inimestele selle, et nad sel aastal kaugetele eksootilistele reisidele ei lähe,” usuvad Epp ja Justin Petrone. Foto: Erakogu

Kirjanikepaar Epp ja Justin Petrone kohtub Pärnu lugejatega laupäeval keskraamatukogus ühepäevase kultuurifestivali “Sume suvelõpp” raames.

Epp ja Justin Petrone põhitöö on kirjutamine. Kirjutavad nad nii raamatuid kui blogisid.

 Justin töötab ühtlasi biotehnoloogiareporterina, Epp kirjastab. “Justin kirjutab praegu “Minu Eesti 2.”, mina “Minu Ameerika 3.”,” räägib Epp tööjärjest.

 Ühtlasi tegeleb Justin oma magistritööga ja peaks algaval õppeaastal lõpetama Tartus Balti õpingute osakonna. Peale selle kasvatavad Petroned kaht tütart, kellest üks läheb sügisel kooli. “Nii et tegemisi jätkub,” nendib Epp.

Vaatamata üleilmsele majandussurutisele, läheb nende väikekirjastusel Epu väitel päris hästi. “Meie reisiraamatud ilmselt kompenseerivad osale inimestele selle, et nad sel aastal kaugetele eksootilistele reisidele ei lähe,” arvab ettevõtja, kelle kirjastuselt ilmub septembris järgmise reisiraamatuna “Minu Gruusia”.

Kirjastajatööd tehes on Epp tähele pannud, et kirjastaja peab vaatama ühteaegu nii väga lähedale, et just trükki minevasse raamatusse trükivigu ei satuks, kuskile keskele, lugedes uute autorite proovikatkendeid ja tegeldes kaante ning esitluskoha valikuga, kui kaugustesse, mõeldes, mida kolme aasta pärast tegema hakata.

“Neid kolme pilku tulebki kombineerida iga päev,” märgib Epp Petrone.

Paar blogijaid

Kirjutamise puhul meeldib Epule kõige rohkem see, kui ta suudab kirjutada midagi sellist, mis ennastki üllatab. Justin nõustub temaga.

“Kirjutamise juures on kõige nauditavam kirjutamine. Ja samal ajal kõige piinarikkam,” tunnistab Justin.

Aga kirjutaminegi pole alati ühesugune. “Blogi pidamine on vaimselt palju lihtsam kui biotehnouudiskirja või näiteks “Minu Eesti” raamatu kirjutamine,” räägib Justin, kellele blogimine annab hea võimaluse lõõgastuda ja samal ajal oma elu jäädvustada.

Justini põhitöö on intervjueerida teadlasi kõikjalt meie planeedilt ja imelikul ajal töö tegemine, kuna teadlased paiknevad eri ajavööndites. “Kirjutan firmadest, mis müüvad teadlastele tööriistu, eelkõige mikrokiipe,” selgitab mees, kelle iganädalast internetiuudiskirja loevad investorid, valitsusliikmed, teadlased.

“Neid on kogu planeedi kohta umbes viis tuhat inimest, nii et mitte väga palju, aga nad on muidugi kõik väga tähtsad inimesed!” kinnitab Justin ja lisab kohe, et tegelikult on kõik inimesed siin maailmas väga tähtsad.

Justini kõrval, kes peab ingliskeelset Eesti blogi, kirjutab veebipäevikut Eppki.

“Minule on see olnud väga vajalik hobi, mis on aidanud iseenesele maailma defineerida,” räägib Epp, kellel blogi-missõltuvus tekkis Ameerikas puhtast kohanemisvajadusest. “Nüüd olen tagasi Eestisse kolinud, praegu ei tunne, et mul oleks erilist kohanemiskriisi, nõnda ongi blogimine soiku jäänud.”

Praegu veedavad Petroned kahenädalast puhkust marsruudil Haapsalu-Hiiumaa-Saaremaa-Pärnu.

“See on nii mõnus kogemus, et mõtleme: äkki peaks selle oma pere iga-aastaseks traditsiooniks tegema: kaks nädalat suhteliselt rahulikus tempos mõne Eestimaa osaga tutvuda,” arutleb Justin.

Ometi pihib Epp, et ega ta tegelikult teagi, mida puhkus tähendab. “Ideed tulevad nii aktiivsetel kohtumistel kui rahulikult maas lamades, nii et kui puhkamine tähendab mõttevaba olekut, siis puhata me ei oska!” kinnitab ta.

Töö ja puhkus

Mõlemad kirjanikud on suured lugejad. Siingi on vähemasti Epul suuri raskusi töö tarvis ja oma lõbuks loetu eristamisega. ”Mul on töö ja isiklik elu sümbioosis ja ma ei saagi aru, kust algab üks ja kus lõpeb teine. Minu meelest on see ideaalne olukord,” leiab ta.

Praegu loeb Epp raamatuid USA majanduskriisi tagamaade kohta, sest paneb kokku raamatut “Minu Ameerika 3”. “Vahelduseks loen üle nõukogudeaegseid juturaamatuid, millest paljusid olen teismeeas lugenud. Ja muidugi loen “Minu”-sarja proovikatkendeid,” räägib Epp.

Justin naudib aga Jaapani kirjaniku Haruki Murakami teoseid. “Ja ehkki oma naist vist kiita ei sobi, olen tõeliselt nautinud Epu hiljuti ilmunud reisiromaani, mida aitasin inglise keelde tõlkida ja toimetada,” ütleb mees, kes enda ja töö pärast loetut selgemalt teineteisest eristab.

“Töö pärast loen ma geneetikaalaseid teadustöid,” mainib ta, lisades, et valib lugemiseks enamasti ikka sellised raamatud, mille kohta usub, et need teda paremaks kirjanikuks teevad.

Inimestele, kes kaebavad, et neil lugemiseks aega ei jätku, soovitab kirjanikepaar loobuda telerivaatamise harjumusest.

“Lugemine on su ajule kindlasti kasulikum kui telekavahtimine,” usub Justin ja soovitab hoopis Murakamit. “Võtke ja proovige! Ja igal pool tasub raamatut kaasas kanda, kunagi ei tea, kus pead mõnda aega ootama.”