Luterlased ja katoliiklased tähistavad jõule detsembri lõpul ning õigeusklikud aasta alguses jaanuaris.
Pildid: õigeusu jõule tähistatakse jaanuari alguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus peitub selles, et luteri ja katoliku kirik kasutab õigeusu kirikust erinevat kalendrit.
Kristlastel on kasutusel kaks kalendrit, 45. aastal eKr Vana-Rooma keisri Julius Caesari poolt kasutusele võetud Juliuse kalender (vana kalender) ning 1582. aastal Rooma paavsti Gregoriuse poolt kehtestatud kalender (uus kalender).
Paavst Gregorius kehtestas uue kalendri, kuna Juliuse kalendri ajaarvamine ei vastanud tegelikule ajale ning mahajäämus oli kümme päeva. Nüüdseks on päevade vahe 13 ning 2100. aastaks on see 14.
Gregoriuse kalendri alusel on Jeesuse sünnipäev 25. detsembril, Juliuse kalendri kohaselt aga 7. jaanuaril.
Seega kasutavad õigeusklikud Juliuse kalendri ajaarvamist ning teised kristlased Gregoriuse kalendrit.
Katoliku kiriku andmetel toimus esimene teadaolev jõulupüha pühitsemine 25. detsembril 336. aastal pKr Roomas.
Vene õigeusu kiriku jaoks on tähtis ka jordanipüha ehk Jeesuse ristimise päev, mida vana kalendri järgi tähistatakse 19. jaanuaril.
Õigeusu kirikutes hinnatakse ühtsust ja selle tõttu peavad erinevate riikide õigeusklikud pühasid samaaegselt, kuid samas erineval ajal kui luterlased ja katoliiklased.
Õigeusu kiriku suuremad kogukonnad on Venemaal ja Gruusias, kuid ka mitmetes Ida-Euroopa riikides ja Lähis-Idas.