Omal käel Uus-Meremaal: Hamiltonist avaneb värav kogu Põhjasaarele

Rahulik ja värviline Jaapani aed on üks mitmest Hamiltoni maailma aiast. Foto: Tiiu Sullakatko, Marko Martinson

Uus-Meremaa suuruselt neljanda linna Hamiltoni ümbruses asub enamik riigi Põhjasaare vaatamisväärsusi.

Me ei oleks Hamiltoni kunagi sattunud, kui just seal ei asuks meile mõlemale 40tunnist töönädalat võimaldanud restoran. Et töö leidmine oli pisut aeganõudvam ja keerulisem, kui olime arvanud, tuli meil sellest pakkumisest kinni haarata.

Hamiltoni aiad viivad maailma

Hamilton on suurlinn, mille kohta ükski reisiraamat ei kirjuta pikemalt ega lausu kiidusõnu meie kohalikud sõbrad. Kui, siis vaid: “Sealt paarisaja kilomeetri kaugusel on kõik Põhjasaare parimad kohad.”

Eesti kontekstis küll ei kujuta ette, et keegi näiteks Haapsalust kõneldes ütleks: see on tore linn, sest seal lähedal asub ilus linn Pärnu. Siin aga on vahemaad sootuks teised, paarsada kilomeetrit on täiesti tavapärane väljasõidukilometraaž.

Hamilton võttis meid vastu hallide ja vihmaste ilmadega, seda udu on siin kogu talve - umbes viis kuud - ja paljuski “tänu“ jõele, mille ümber linn on ehitatud. Öised temperatuurid on nii madalad, et majatagust muru katab veel hommikul härmatisevaip. Sellest ei oleks suurt midagi, kui siinsed majad oleks soojustatud ja neid köetaks. Uus-Meremaa kodudes aga on täpselt nii soe kui õues või natuke külmem, sest õues paistab päike.

Linna enda parimad palad on Hamiltoni aiad, mis on erilised selle poolest, et tegu ei ole botaanikaaedade, vaid maailma aianäidetega. Näiteks maalilise Jaapani aia kõrval asub modernne Ameerika aed, kus sinise veega bassein ja pügatud muru. Või basseinide ja viinamarjaväätidega Itaalia aed. Neid aedu piisab, et siin ilusa ilmaga pool päeva mööda saata ja vahepeal suure tiigi ääres tass kohvi juua.

Teine omanäoline ja külastamist vääriv koht on Casablanca Line - ainult jalakäijatele mõeldud tänavake, mida ääristavad galeriid, disainipoed, kohvikud ja eksootilist toitu pakkuvad söögikohad. Pikemalt ei tasukski Hamiltonis peatuda kui selleks, et täiendada siinsetes poodides toiduvaru ja vaadata maakaardilt, kus suunas edasi liikuda, sest nagu kohalikud ütlevad: siit igasse ilmakaarde jääb imelisi kohti.

Kuumaveeallikad meelitavad

Põhjasaare erakordseim koht on Hamiltonist umbes 130 kilomeetrit lõunas asuv mädamuna järele haisev Rotorua, mille lõhn tegelikult väävli oma. Rotoruas ja selle ümbruses tõuseb maapõuest valget ja lakkamatut suitsu. Otsekui maapealne põrgu. Siinkandis leidub alasid, kus keeb muda ja jooksevad kuumaveeallikad, kus just nüüd, talvel on jumalik lasta end 30-60kraadisel voolaval veel paitada. Need allikad kannavad endas sajandite saladust ja on seejuures nii kutsuvad-ahvatlevad.

Lõunasaarel kohtusime kohaliku vanamehega, kes kogu Uus-Meremaalt nimetas üheainsa paiga, mida soovitas meil avastama minna: imelise kuumaveejoaga basseinisuurune allikas, kuhu pärastlõunane päike läbi palmide, liaanide ja veest tõusva suitsu vihte viskab.
Pulbitsev peen helehall muda on siinsetes suveniiripoodides tillukestesse topsidesse villituna turistidele müügiks, sest muda on hea naha sügavpuhastuseks.

Hamiltonist 40 minutit lääne suunas sõites jõuab väikesesse rannikul asuvasse hipilinna Raglani. Linna ei ole küll eriti olemaski, vaid paar tänavat, mis kõik on tulvil galeriisid, orgaanilise kauba poode ja kohvikuid. Siinne pikk liivarand on isegi talvel surfarite paradiis. Kandvad laineharjad on kui kärbsepaber, mis surfareid ligi tõmbab. See linnake on kuidagi õige, temas on avatust, sõbralikkust ja värvi, mis ühele kohale elu annab.

Teel Hamiltoni näitab silt Bridal Vieli joa poole. Sealtkandist tasub kindlasti läbi põigata, sest tegu on eriti hea juurdepääsuga kõrgelt kukkuvale veele. Vaade nii jalamilt kui joa tipult lummab, voolav vesi juba on miski, millelt pilku ei saa.

Kui võtta Hamiltonist suund idarannikule, ootab teid kuumaveeline rand, kus mõõna ajal endale liiva sisse auku kaevates täitub õõnsus kuuma veega, sest sealkandis on maa-alused kuumaveeallikad.

Hamilton on veel mitme vaatamisväärsuse “baaslaager”, olgu nendeks siis koopad, mäed või
suurte puudega metsad.

Uus-Meremaa on kentsakas koht

Kui Hamiltonist 130 kilomeetrit põhja suunas sõita, jõuab riigi suurimasse linna Aucklandi, kus lõpeb meiegi Uus-Meremaa seiklus. Aucklandi kirjeldaks kui järjekordset suurlinna, millel nagu mõnelgi teisel suurlinnal puudub omanäolisus. Aga võib-olla olime selle leidmiseks linnas põgusalt.

Kui kogu poole aasta pikkune reis kokku võtta, võib öelda, et tegu on imelise loodusega saareriigiga, kus rohkelt mägesid, jugasid, niiskust ja rohelust.

Loomade ja lindude poolest on Uus-Meremaa siiski suhteliselt kesine, riigi vapilind on küll kiivi, kuid ega looduses teda enamasti taba, enamik kohalikkegi on seda lindu üksnes loomaaias näinud.

Uus-Meremaal tekib kohati tunne, et ei ole ainult kaugele maale reisinud, vaid ka ajas tagasi rännanud. Nii mõnigi asi meenutab siin läinud sajandi 80ndaid, näiteks asjaajamine (faksi teel pangaga suhtlemine) või mööbel, mõneti mõtteviiski.

Soovitaks Uus-Meremaad kõigile, kes loodusest ja matkamisest lugu peavad, siinsed loodusimed pakuvad unustamatuid vaateid. Uusmeremaalased on erakordselt sõbralikud ja abivalmid: kui reisil peaks probleeme tekkimagi, ei ole te nende lahendamisel üksinda.
Lahkume sellest riigist, et rännata Austraaliasse.