Mis toimub tervisega, kui olla 100 päeva alkoholita

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Jõulude ajal ja aastalõpu pidustustel tarbivad paljud üleliia alkoholi ning tervisespetsialistid soovitavad pärast pidustusi mõneks ajaks alkoholist loobuda, näiteks 100 päevaks.

Terviseuurijate sõnul teeb alkoholist loobumine tervisega imesid, kirjutab iltasanomat.fi.

Soovitatakse alkoholivaba jaanuari, kuid veel parem oleks kui alkoholi ei tarbitaks näiteks kolm kuud.

Asjatundjate sõnul ei soovitata pärast kolmekuist «streiki» kohe alkoholi tarbima hakata, kuna siis võidakse tervis kahjustada.

«Alkoholivabast olekust võib kolme kuuga kujuneda elustiil ning enam ei pruugitagi alkoholi juua tahta,» selgitati.

Mis toimub tervisega kui olla 100 päeva alkoholita?

Magamine – juba üks alkoholiannus võib une kvaliteedile halvasti mõjuda ning uni võib katkendlik olla. Lonks alkoholi kiirendab küll magama jäämist, kuid samas hoiab nii erksana, et une sügavamasse faasi ei pruugitagi jõuda.

Alkoholita magama jäämine võib esmalt tunduda katsumusena, kuna organism on sellega harjunud. Kui see ära jätta, võtab harjumine mõningase aja, kuid siis puhatakse paremini välja.

Meeleolu – alkoholist loobumine aitab kaasa meeleolu tõusule. Alkohol võib tõsta hetkeliselt meeleolu, kuid seda sügavamale kuristikku hiljem võidakse vajuda. Alkoholist loobumisel toimub loomulik, mitte abistavat ainest tingitud meeleolutõus.

Kehakaal – ühes klaasisi õlles on umbes 200 kalorit. Kui nädalas tarbitakse suures koguses õlut, siis võidakse saada liiga palju energiat, mida ei suudeta ära kulutada ning kehakaal kerkib.

Ülekaaluga kaasnevad mitmed terviseriskid ja haigused. Alkoholist loobumine aitab kergemini normaalset kehakaalu säilitada.

Hormoonid – alkohol mõjutab meeste ja naiste hormonaalset taset erinevalt – meestel takistab alkohol erektsiooni, naistel halvendab vereringet ning muudab vähem viljakaks.

Paljud teavad omast käest, kuidas alkohol on nende tervislikku seisundit halvendanud, alkoholist loobumine aga parandanud.

Maks – alkohol mõjutab ka maksa. Kui tarbida palju alkoholi võib maks rasva minna ning kui alkoholi tarbimist jätkatakse, siis võib tekkida krooniline maksahaigus – maksatsirroos. Alkoholivaba olek annab võimalusele maksal puhata ja haigust ennetada.

Pankreas – alkohol võib mõjutada pankreast ning tekitada diabeedi. Seda eriti siis, kui pankreas on tundlik ning selle insuliinitootmine kahjustunud. Isegi väike kogus alkoholi võib sel juhul pankreast mõjutada ning raske haiguse tekitada. Pikaajaline alkoholivaba olek rahustab pankreast.

Vererõhk – alkohol tõstab vererõhku ning kõrge vererõhk võib kaasa tuua mitmeid haigusi ja häireid, kaasa arvatud ajuhalvatust ja infarkti. Alkoholist loobumisega vererõhk normaliseerub.

Aju – alkohol kahjustab ja hävitab ajurakke, mille asemele uusi enam ei teki. Alkoholi liigtarbimine kasvatab Alzheeimeri ja Parkinsoni tõve riski. Alkoholivaba olek aga aitab aju töökorras hoida.

Soolestik – suurel alkoholi tarbimisel ja soolehaiguste vahel on seos. Kui lõpetada alkoholi joomine, siis see aitab ennetada näiteks soolevähi teket ning hoiab seedimise korras.

Tagasi üles