Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Türgist leiti 5000 aasta vanune maa-alune linn

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kunstniku joonistus maa-alusest linnast
Kunstniku joonistus maa-alusest linnast Foto: ephesustourguide.com

Türgi keskosast leiti 5000 aasta vanune maa-alune linn, mida peetakse maailma suurimaks.

Maa all asuvad eluasemed paljastusid Kapadookia ajaloolisest piirkonnast Anatooliast Nevşehiri provintsist Kayseri lähedalt, edastab independent.co.uk.

Kapadookiat tuntakse seal asuvate kaljusse raiutud eluasemetest ja kirikutest.

Kuid nüüdne leid on erakorraline oma suuruse ja vanuse poolest. Selle sissepääsud kulgevad seitsme kilomeetri pikkusel alal.

Kayesri linnapea Hasan Ünver sõnas, et varem avastatud maa-alused linnad on nüüdse leiu kõrval nagu väikesed «köögid».

Arheoloogid avastasid maa-aluse suure eluasemete võrgustiku väljakaevamistel, mis tehti enne piirkonda uute hoonete rajamist.

Kohalikud kinnisvaraarendajad on leiupiirkonda investeerinud juba 90 miljonit Türgi liiri ning nende sõnul ei ole see raisatud raha kui ka sinna nüüdse leiu tõttu midagi ei ehitata.

Iidse linna maapinnal olevate osade jälile jõuti juba möödunud aastal, kuid nüüdsed väljakaevamised paljastasid selle maa-all oleva osa tegeliku suuruse.

Kapadookias asuvatesse pehmetesse vulkaanilisest kivimist kaljudesse on sajandite jooksul rajatud palju eluasemeid ning need on kantud Türgi kultuuriväärtuste nimekirja.

Nevşehiri provintsi tuntakse eelkõige sealsest vanast Derinkuyu asustusest,  mis on mitmel tasapinnal asuv maa-alune linn, kuhu mahtus elama mitutuhat inimest ja karilooma. See asub uuest leiust ühe tunni autosõidu kaugusel lõunas.

Arheoloogilistel andmetel asutati Nevşehiri ja Derinkuyu piirkond kaheksandal sajandil eKr. Vulkaanilisse kivimisse rajatud eluasemetes elasid kristlased kuni 1923. aastani.

Tagasi üles