Plektrum laseb robotid linna lahti

Austria kunstniku Christoph Höschele installatsioon «Friendly PA»

FOTO: Christoph Höschele

Hirmutunne mehaanilise elu ees painab inimesi vähemalt Karel Čapeki näidendi «R.U.R» ilmumisest, kui mitte kauem. Progressiivne linnakultuurifestival Plektrum küsib tänavu «Kas sa armastaksid robotit?»


Plektrumi kõige märgatavam ettevõtmine on linnaruumis leiduvate robotite märgistamine kleepsudega, millel kiri: «Tere, mina olen robot. Mis on sinu nimi?», «Ma olen robot ja mul kruvid logisevad» ja teised sellesarnased. Märgistatud masinatest (aga robotiteks võib siinkohal lugeda kasvõi pangaautomaate ja automaatuksi) tehakse asukohta määrava mobiiltelefoniga pilt ja nii ilmub internetti kaart Tallinna linnas pesitsevatest robotitest.

Muusika ja kino
Teisi festivalisündmusi tuleb otsida auditooriumite, kontserdi- ja näitusesaalide seinte vahelt. Festivali kõige suurem ja kulukam üritus on 2. septembril Rock Cafés toimuv Karl Bartose kontsert «Live Cinema». Bartos on masinmuusika pioneer ja ansambli Kraftwerk üks rajajaid. Sama päeva õhtupoolikul esineb ta KUMUs audiovisuaalse loenguga «Musica Ex Machina», milles vaatleb helisalvestuse arengut fonograafi leiutamisest kuni tänapäevaste visuaalse muusika digitaalsete võimalusteni.

Teine Plektrumil üles astuv välismaine suurnimi on legendaarne prantsuse süntesaatorieksperimentalist Etienne Jaumet, kes esineb 28. augustil Katusekinos. Prantslase robotihelile miksib minimalistliku pildi kino maksiekraanile videokunstnik Taavi Varm. Järgneb Silent Disco, kus pulti astuvad kohalikud ja välismaised plaadikeerutajad. Kogu Katusekino ürituse ajal on kasutusel kino kõrvaklapid. Helikvaliteedile erilist rõhku pööravatel melomaanidel soovitatakse kaasa võtta oma klapid; neid saab kino raadioklappidega ühendada standardse 3,5mm pistiku abil. Vihma puhul kolitakse sündmus kuhugi katuse alla, tõotasid korraldajad. Plektrumi ajal näidatakse Katusekinos roboti- ja tehiselu teemalisi dokumentaal-, kultusklassika ning muusikafilme.

Loengud, kujutav kunst ja teater
Akadeemilisema poole pealt leiab festivalis raames aset sari loenguid ja seminare koodnime all «Mõttemasin», kus uuritakse inimese, roboti ja tehisintellekti suhteid. Karl Bartose kõrval esinevad Aare Baumer, Andres Luure, Joonas Hellerma ja tõusev täht briti ulmekirjanduse taevas Hal Duncan.

Arhitektuuri- ja disainigaleriis (endine Laste maailm) avatakse neljapäeval näitus «Mõtlevad masinad», kus oma suhet robotitesse ning robootikasse tutvustavad nii kunstnikud kui ka teadlased. Galerii ette kerkib Austria kunstniku Christopher Höschele heliinstallatsioon. «Ma sain inspiratsiooni läinud sajandi propagandavahenditest,» rääkis kunstnik ise. «Mind huvitas inimeste reaktsioon sellele, kui need monstrumid kommunistliku propaganda asemel absurdipoeesiat ning armulaule esitama hakkavad.»

Teine heliinstallatsioon kerkib 28. augustiks Harju parki, mida rahvasuus tuntakse Lollidemäena. Taanlaste Michael Overbecki ja Mark Astrupi teos kujutab endast viit valjuhääldite ja sensoritega varustatud torni, mis esitavad erinevaid muusikastiile. Publikul on spetsiaalsete andurite ja tarkvara kaudu võimalik installatsiooni toimimist, muusika valikut ja valguskujundeid mõjutada. See installatsioon püsib vaid laupäeval.

Rotermanni kvartali välikeskus uurib ikoonilisi roboteid Eesti kultuuris. Festivalikorraldajate sõnul leidus neid üllatavalt vähe: Aatomik, Navigaator Prix (festivalikinos tuleb näitamisele muide restaureeritud versioon sellest omaaegsest ulmefilmist), Robot Rops, Kaarel Kurismaa robotinstallatsioonid ja veel mõned.

Koolialguse päeval etendatakse Kanuti Gildi saalis multimeediaetendust «Futura Morgana», milles vaadeldakse, mis on saanud läinud sajandi keskpaiga helgetest unistustest elu kohta 21. sajandil. Nagu Plektrumile kohan, miksitakse elektroonilisi helisid akustiliste keelpillidega ja vanu populistlikke ringvaatefilme animatsioonidega.

Robot kogu perele
Laupäeval, 28. augustil tehakse Vabaduse väljakust suur robotitehas. Tehnoloogiatudengite ning robootikaentusiastide juhendamise järgi võivad linnakodanikud ning nende lapsed ise roboteid valmistada. Materjal selleks saadakse Tehnoprügi korjamise kampaania abil. Teatavasti on igasugused elektroonilised jäätmed tihti keskkonnaohtlikud ning neis on raske vabaneda. Aktsiooni käigus kogutud masinad sorteeritakse, remonditavad neid annetatakse korrastatud kujul hooldekodudele; ülejäänust luukase laupäeval roboteid. Õpitubadesse on soovitav eelnevalt registreeruda, seda saab teha ja kogu kavaga tutvuda www.plektrumfestival.ee.