Sõjas osalevad mehed saavad tõenäoliselt rohkem lapsi

Aafrika sõdalased Foto: SCANPIX

Harvardi ülikooli uuring näitas, et sõdades ja relvakonfliktides osalevad mehed saavad tõenäoliselt rohkem lapsi kui need mehed, kes ei sõdi.

Teadlased uurisid Ida-Aafrika põlishõimu kuulujaid ning ilmnes, et vägivaldsed konfliktid teevad mehed populaarseks ning neil meestel on rohkem naisi ja lapsi, kirjutab Daily Mail.

Uurimisobjektiks olid Etioopias ja Lõuna-Sudaanis nomaadide-karjakasvatajatena elavad nyangatomid, keda on umbes 30 000.

Selle hõimu liikmetel on pidevaid konflikte naabruses elavate turkana, dassanetchi ja suri hõimudega.

Nyangatomi mehed vanuses 20 – 40 eluaastat kasutavad rünnakutes vanu AK-47 relvi ning rünnakute tagajärjel on vigastatuid ja hukkunuid.

Aafrikas uuringu teinud antropoloogi Luke Glowacki sõnul ilmnes, et relvastatud rünnakus osalevatel meestel on rohkem naisi ning selle tõttu ka suurem võimalus saada enam järglasi.

«Võtmesõnaks on paljunemisedukus. Mida enam naisi, seda suurem arv järglasi olla võib. Need mehed, kes osalevad relvakonfliktis on naistele külgetõmbavad,» teatas uurija.

Relvastatud rüüstamiste käigus röövitakse teise hõimu kariloomi. Mida enam on mehel kariloomi, seda suurema tõenäosusega on ta naiste silmis edukas ja külgetõmbav.

Uurija sõnul on tegemist kohaliku kultuurifemoneniga, millel on hõimujuhtide heakskiit.

Varastatud kariloomad lähevad esmalt hõimuvanemate hoole alla. Hiljem kui sõdalane on juba vanema ja tahab oma elu sisse seada, siis saab ta nende loomade üle õiguse.

Glowacki lisas, et kui sõdalasel ei ole lehmi ega teisi kariloomis siis ta suure tõenäosusega ei leiagi endale naisi.

Uurija elas nomaadidest karjakasvatajatega koos ühe aasta ning lisaks nende tegevuse jälgimisele küsitles neid tõlgi vahendusel.

Sõdalastelt uuriti, et kui palju nad olid sõjalisi rünnakuid teinud, kui palju neil on karja, mitu naist neil on, kui palju lapsi on ning kui paljud nende seast rünnakutes hukkusid.

Selle info põhjalt pandi kokku pilt, milline on nomaadidest sõjameeste elu ning kui edukad nad oma ühiskonnas on.

Ilmnes, et need kes olid osalenud rohkemates rünnakutes, oli ka suurem arv naisi ja lapsi. Konfliktis osalenud meeste agressiivsust ja ülbust hoidsid hõimuvanemad sellega kontrolli all, et kontrollisid nende elu ja karja.

Rünnakust eluga tagasi tulnud mehi ülistati ning nad olid naiste silmis külgetõmbavad.

Uurijate sõnul ei kehti see tendents vaid Aafrika põlishõimude liikmete kohta, vaid see kehtib ka muljal maailmas, kus esineb sõjalisi konflikte.