Kasulikud mikroobid võivad leevendada stressi ja depressiooni

FOTO: SCANPIX

Oxfordi ülikooli uuring näitas, et organismile kasulikud mikroobid ei mõjuta ainult füüsilist tervist, vaid ka vaimset tervist.

Hiirte ja inimestega tehtud katsed näitasid, et soolestiku kasulikud bakterid mõjutasid hormoone, muutes nii loomad kui inimesed rahulikumaks, edastab Live Science.

Teadlased  tahavad sügavamalt uurida, kuidas probiootilised bakterid aitavad kahandada närvilisust ja depressiooni ning luua nende põhjalt depressiooniravimeid.

Uurijad rõhutasid, et probiootiliste bakterite mõju ei ole veel piisavalt uuritud, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Briti teadlaste uuringus osales 45 hea tervise juures inimest vanuses 18 – 45 eluaastat. Neile manustati kolme nädala jooksul probiootilisi baktereid või platseebot.

Pärast seda uuriti nende emotsionaalset seisundit ja närvilisust kasutades selleks positiivseid ja negatiivseid sõnu.

Ilmnes, et katsealused, kes said probiootilisi baktereid, pöörasid negatiivsetele sõnadele vähem ja positiivsetele sõnadele rohkem tähelepanu kui platseebot saanud katsealused.

Uuring näitas ka seda, et neil katsealustel, kes said probiootilisi baktereid, oli stresihormooni kortisooli tase madalam kui neil, kes said platseebot.

Kortisooli kõrget taset seostatakse stressi, närvilisuse ja depressiooniga.

Juba 2011. aastal Prantsusmaal tehtud uuring näitas, et isikud, kes tarbisid 30 päeva probiootilisi tooteid, kahanes psühholoogiline stress.

2012. aastal USAs California ülikoolis tehtud uuringus anti osale katsealustele naistele piima, milles olid probiootilised bakterid, osale aga piima, milles ei olnud.

Ajuskaneering näitas, et aju emotsioonide töötlemise keskus oli probiootilisi baktereid saanutel vähem aktiivne ehk nad olid rahulikumad ja tasakaalukamad.

Teadlased ei tea veel täpselt, kuidas kasulikud bakterid vaimset tervist ja aju mõjutavad. Arvatakse, et head bakterid mõjutavad uitnärvi kui ka immuunsüsteemi.

Tagasi üles