/nginx/o/2014/12/29/3641869t1h019a.jpg)
Briti neuropsühholoogide uuring näitas, et Facebook võib tekitada niinimetatud digitaalset amneesiat kuna tegelik elu on hoopis teistsugune kui sotsiaalmeedias kirjeldatakse.
Psühholoogide hoiatus: Facebook tekitab digitaalset amneesiat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks kolmandikku uuritutest tunnistas, et nad ilustavad tegelikku elu, kirjutab Daily Mail.
«Sotsiaalmeedia agarad kasutajad kannatavad digitaalse amneesia all, kuna nad ei kajasta mitte tegelikku elu, vaid enda poolt ilustatud nägemust,» selgitasid eksperdid.
Nad lisasid, et nii Facebookis kui Twitteris on palju lugusid, mis ei vasta tõele.
Ligi pooled küsitletutest sõnasid, et nad kardavad oma valede paljastumist ning selle tõttu on neil paranoia, kurbustunne ning ka häbi, et nad ei suuda kirjeldatu järgi tegelikult elada.
Kliinilise psühholoogi Richard Sherry sõnul võib sotisaalmeedias kirja pandu vaimsele tervisele halvasti mõjuda.
«Me kõik tahame oma elu jagada ja uurida, kuidas teised elavad. See on terve uudishimu, mitte haiglane. Kuid sotsiaalmeedia on selline vahend, mis võimaldab elu tõlgendada väga erinevatel viisidel, kaasa arvatud valetamine,» selgitas Sherry.
Ta lisas, et mälestused juhtunust ei pruugi vastata tegelikkusele või ilustatakse neid meelega.
«Kui ilmneb, et tegelikkuses juhtunu on kõrvalvaataja jaoks teistsugune ja see tuuakse sotsiaalmeedias esile, siis võivad inimesi tabada mitmesugused negatiivsed tunded ning psühholoogilised probleemid. Samuti võivad võimenduda negatiivsed suhtlus- ja käitumismustrid,» selgitas asjatundja.
Nüüdses uuringus paljastus, et 68 protsenti sotsiaalmeedia kasutajatest keeravad oma elust jutustades niiöelda vindi üle.
Kõige suurem riskirühm on 18 – 24-aastased, kes püüavad oma elu näidata aina huvitavamana.
Samuti seavad sotsiaalmeedia kasutajad oma maine ohtu sellega, et teesklevad näiteks mitte suhtes olemist, luksuslikke puhkuseid ja edukat karjääri.
Põhjus, miks endast postitatakse ilustatud lugusid või isegi valesid peitub selles, et kardetakse olla igav ning kaaslaste poolset naeruvääristamist.
Asjatundjate sõnul on meie mälu nagu kõvaketas, millest otsitakse esile avaldamiseks sobilik, kuid samas «töödeldakse» seda materjal.