Gildis näeb fantaasiamööblit

Personaalnäitusel näitab puutöömeister vabal ajal inspiratsioonipuhangus sündinud loomingut. Foto: Ardi Truija

On päris loomulik, et musikaalse puutöömeistri valgest tammest nikerdatud miniatuursele sohvale on kinkinud kuju kontrabass ja tema tehtud telefonilauake on suguluses viiuliga.

Voolavad helid ja voogavad vormid on omavahel seotud ning panevad nii puidu kui hinge helisema.

Pärnus Maarja-Magdaleena gildi ärklisaalis on väljas Heini Soobiku näitus "Oo mõista muusikat, mu puine hing ...". Puutöö- ja pillimeister esitleb sel näitusel muusikainstrumentidest inspireeritud fantaasiamööblit.

Remondib muusikariistu

Heini Soobik on sündinud 1974. aastal Paides, kogu elu aga elanud Pärnumaal. "Kõik eluks vajalikud teadmised ja oskused olen omandanud elult eneselt ja seetõttu näen võib-olla paljusid asju teise nurga alt kui ühiskonnas tavaks," tutvustab ta ennast.

Kunsti vastu on mees huvi tundnud lapsest peale, kui tema põhilised mänguasjad olid plastiliin ja värvipliiatsid.

Muusika ja käsitöö tulid noormehe ellu teismeeas koos punkliikumisega. Toona tuli igaühel oma riietus ja aksessuaarid ise meisterdada ja see suunas huvi tundma nii kingsepa- kui rätsepatöö vastu. Ka ehtekunst mängis olulist rolli. Kel aga raha ja tutvusi nappis, pidi endale pilligi kodus valmistama. Nii tegi Soobikki oma esimese elektrikitarri. Praegu tegeleb ta põhiliselt puutööga. Soobik on füüsilisest isikust ettevõtja, pillide remontija, mööbli valmistaja ning restaureerija.

"Hobi korras tegelen muusikaga ja kui aega üle jääb, valmistan selliseid asju, nagu näitusel näha võib," lisab ta. Väljapaneku avamisel mängis mõnusat muusikat MTÜ Pärnu Muusikakamber, kellega Soobik vahel üles astub. Tegu on iseseisvate muusikutega, aga aeg-ajalt tullakse kokku jämmima.

Käesolev personaalnäitus on puutöömeistril esimene. "Meister" pole Soobiku kohta palju öelda, piisab, kui heita pilk tema taiestele ja kohe tekib soov mõni neist oma koju silma rõõmustama vedada.

Elegantne tulemus

Varem on Soobik oma töödega avalikkuse ees üles astunud Pärnu rakenduskunstiühingu ülevaatenäitusel ja sellel suvel hansapäevade raames Maarja-Magdaleena gildi liikmete koondnäitusel "Traditsioonid ja tänapäev".

Kuus eksponeeritud mööblieset-puuskulptuuri on valminud mitme aasta vältel, sest tegu on mahuka ettevõtmisega, mis sündinud põhitöö kõrval.

Soobik tunnistab, et puutöö on tal käte sees. "Seda oskan ma kõige paremini," pakub ta. Elatist hakkas ta puutööga teenima 16 aastat tagasi pärast sõjaväeteenistust. "Siis muretsesin masinad ja rajasin töökoja."

Kuigi puidust elektrikitarr, millel puidust keeledki peal, tundub kõrvaltvaatajale keeruline valmistada, võttis selle tegemine Soobikul kõige vähem aega. Tehniliselt raskeim oli kontrabassi moodi sohva ja viiulikujuline laud kõige ajamahukam.

"Viiul on nii inspireeriva, nii ilusa, kohati isegi erootilise kujuga," lausub Soobik.

Pea kõik skulptuurid on praktilist laadi, sobides interjööri mööbliesemeks või valgustiks.

Esemed on valmistatud Ameerika valgest tammest. See jääb meistri arvates kõige ilusam. Seda puiduliiki on füüsiliselt raske töödelda, ent tulemus jääb elegantne. Eesti männist selliseid skulptuure teha ei saa.

Soobikul on valmis järgmise näituse idee, aga see jäägu veel saladusse. "Tahan teha rohkem puulõiget ja vormidega mängida, mis minu töödes on samm edasi," avaldab ta. Puutöös on Soobik iseõppija, tal puuduvad peres samade huvidega eelkäijad. "Nii on kõige huvitavam," leiab mees. Teda juhendavad vanad meistrid. Täpsemalt sõjaeelse Eesti aegne kirjandus, kus peensusteni õpetatakse tappe tegema ja materjali kasutama.

Väljapanek jääb avatuks 4. septembrini.