Kogu tõde modellisaatest: kust tulevad koledad pildid ja miks on saates liiga tavalised võistlejad?

Meisi Volt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tippmodell
Eesti tippmodell Foto: Kanal 2

Katrin Pauts, Kanal 2 telesaate "Eesti tippmodell" toimetaja märkas netikommentaarides vohava modellisaate fotograafide siunamist ning otsustas anda huvilistele kommentaari, mis vähegi põneva saate tausta valgustab. Lisaks selgub, et pühade ajal saadet eetris ei ole. Loe lähemalt!

Modellisaate toimetajana on mu kohustuseks olla muu hulgas kursis, kuidas publik saate on vastu võtnud ja nii siis loen ka netikommentaare. Ning nüüd, kui eetris on käinud “Eesti tippmodelli” kolmas osa, on mul kops läinud nii põhjalikult üle maksa, et pean avalikult sõna võtma. Kommentaatorid hurjutavad nagu ühest suust, et moefotod on justkui saatetiimi mobiiltelefonidega klõpsitud. Eriti suureks pinnuks televaatajate silmis oli saatest välja langenud Hummuli neiu Kristina foto, kus tema käsi oli jäänud kaadrisse nagu kohmakas hülgeloib. Jumaluke, aga nimelt sellepärast Kristina saatest välja kukkuski – vaatamata modellilaagris saadud õpetusele ei osanud ta ikka veel poseerida ja tegi isegi algaja kohta vägeva prohmaka. Seda, et ärge kunagi suunake ühtki jäset otse kaamerasse, õpetatakse meie saates modellidele esimese asjana (kuigi kõik need laused alati eetrisse jõudvasse ossa ei mahu). 

Foto: Oliver Moosus

Teeme nüüd ühe asja selgeks: selles saates ei võistle fotograafid ega fotod, vaid modellid ja ainuke, mis läheb žürii ees arvesse, on nende poseerimisoskus. Olen modellisaatega seotud kolmandat hooaega järjest ja ausõna, ma ei taha enam kordagi kuulda kohtunikku õhkamas: “See on päris kena pilt! Vaata vaid seda valgust ja nurka! Vaata neid riideid, oh, vapustav! Oih, kas mingi modell seisab ka siin kuskil? Anna andeks, me ei pannud sind tähelegi… Aga foto saab meilt viis pluss!”

Muidugi võikski fotograaf veeta võtteplatsil arutult aega ja sättida algaja modelli ihuliikmed ja juuksekarvad ükshaaval paika, aga sel juhul tekib küsimus, milles seisneb võistleja enda panus? Mida ja keda peaks kohtunikud hindama? Kas tõesti ainult inimese juuksevärvi ja puusaümbermõõtu? Kui modell fotol oma aruga ei poseeri, vaid kõik oleneb ainult pildistajast, on võistlus ju mõttetu!

Fotograaf ei saa saates teha oma tavapärast tööd, vaid kõik on korraldatud ainult televisiooni jaoks ja televisiooni vajadustega arvestades. See puudutab ka valgust, nurki ja muud. Ennekõike tuleb arvestada telekaamerate liikumisega ja neid sebib fotograafi ümber pidevalt vähemalt kolm. Eks katsuge ise sellises laadaplatsimelus kunstfotole keskenduda ning kaader kätte saada veerand tunni jooksul, sest võttepäev pole kummist. 

Miks on saates liiga lühikesed, vanad ja “tavalised” võistlejad?

Kui juba paljastamiseks läks, siis uhan täie hooga edasi, sest netikommentaaridest on mulle muudki silma jäänud. Nimelt see, et meie osalejad ei nägevat üldse välja nagu Carmen või Karmen, vaid olevat täitsa tavalised Mannid-Mikud, paljud neist liiga lühikesed ja vanad veel pealegi. 

Ega tippmodellisaade olegi mingi dokfilm moemaailmast, vaid tõsielusari, kus tavalised inimesed, kelle hulgas peab juba formaadi kohaselt olema võimalikult erinevas vanuses, erinevate kehavormide ja värvika taustaga tüüpe, pannakse proovile kõrgmoemaailmas. Kes viriseb, et meie saates on mõned osalejad modellinduse mõistes liiga vanad, võtku teadmiseks, et Ameerika versioonis alla 18-aastasi vastu ei võetagi ning ülemine vanusepiir on seal hetkel 27. Tütarlaste minimaalne pikkus võib seal olla 168 cm (meil on kõige lühem tüdruk 172).

Foto: Marion Pettai / Kanal 2

Selle formaadi iva seisnebki selles, kuidas kõige tavalisem inimene tuleb toime, kui ta äkki moemaailmas ülepeakaela vette visatakse. Kes ujub välja kõige jõulisemate tõmmetega, teenibki autasuks tippmodellitiitli. Tiitel on mõistagi ainult uhke aunimetus saate võitjale. Siililegi peaks selge olema, et kuu aja pikkuse võtteperioodi jooksul ei saa ühestki algajast kõrgtasemel modelli, vaid enda tõestamine ja tippu murdmine alles algab. Saade annab võistlejale lihtsalt stardirajal eelise, mida enamik ei saa – pileti Pariisi pistetakse otse taskusse, lisaks sellele katab modelliagentuur tema sõidu- ja elamiskulud. Pariisis algab aga saates läbi elatust veel palju karmim võistlus päriselu suurel laval. 

Elu24 portaalis sai hiljuti sõna modellisaate eelmise hooaja võitja Sandra Ude, kes alles alustab saates võidetud modellilepingu alusel töötamist, sest agentuur nõudis, et ta mõned kilod alla võtaks. Näete – meie saates ei hurjuta kohtunikud modelle liigsete kilode pärast asjatult, vaid päris moemaailmas nii käibki. Kui modellisaates on ka võistlejate valimisel väga oluline isiksus, siis ehtsas modelliäris ei eruta särava karakteri tunded ja arvamused suurt kedagi ja toimetaja sul oma küsimustega kannul ka ei jookse. Sa lihtsalt oled elav riidepuu, kellel joostakse kannul ainult sentimeetririhmaga. 

Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Jõulu- ja uusaastapühal ei ole modellisaadet eetris, meid ei võetud eetrist maha, vaid tuleme uuel aastal uue hooga tagasi ja siis näeb ka, mis saab noortest armunutest edasi ja kas vastaspool üldse võtab vedu või on kulminatsiooniks hoopis häbi ja meeleheide.

«Eesti tippmodell» on Kanal 2s neljapäeviti kell 20. Pärast «Eesti tippmodelli» jätkuvad emotsioonid Kanal 11 saates «Eesti tippmodell täiega» kell 21.

Tagasi üles