/nginx/o/2014/12/23/3632653t1hd617.jpg)
Teadlaste sõnul on pronksiajastust pärit Nebra ketas valminud umbes 1600. aastal eKr ning tegemist on esimese «taevakaardiga».
3600 aasta vanune taevakalender aitas iidsetel farmeritel külvata ja saaki koristada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
32 sentimeetrise diameetriga ja 2,2 kilogrammi kaaluval pronksist kettal on kujutatud kuud, päikest ja tähti, edastab Daily Mail.
See ketas leiti 1999. aastal Saksamaalt Nebrast metalliotsija abil metsapiirkonnast koos kahe pronksmõõga, kahe väikese kirve ning spiraalsete pronksist fragmentidega.
Nebra asub Saksamaa pealinnast Berliinist 160 kilomeetri kaugusel edelas.
Amatöörarheoloogid Reinhold Stieber ja Hildegard Burri-Bayer püüdsid seda ketast 400 000 dollari eest Šveitsis müüa, kuid nad peeti politsei poolt kinni.
Nad anti kohtu alla ja mõisteti kultuuriväärtuste illegaalses kaubanduses süüdi.
Ekspertide arvates aitas see ketas pronksiajastu põllupidajaid, millal vilja külvata ja millal saaki koristada.
Talvisel ajal on põhjapoolkera taevas Plejaadid hästi näha ning need on ka sellel kettal ära toodud.
Plejaadide tähe grupp on seal Kuu kõrval ja see viitab sügisele ning saagikoristusele.
Arheoloogide sõnul on tegemist oma aja kohta väga hea tasemel taevakaardiga.
«Pronksiajastu inimestel olid mõningad teadmise aastaaegade vaheldumise, taeva ja Kuu kohta ning nad jäädvustasid selle kettal,» Halle eelajaloomuuseumi ajaloolane Alfred Reichenberger.
Ta lisas, et pronksiajastu kettal on selgelt näha kevadine ja sügisene taevas.
Kettal olev pilt viitab taevale nagu seda on põhjapoolkeral näha 10. märtsi ja 17. oktoobri paiku. Need päevad on lähedal kevadisele ja sügisesele pööripäevale.
Samuti olevat ketta äärtel viited ka suvisele ja talvisele pööripäevale.
2013. aastal kanti Nebra ketas UNESCO maailmapärandi nimekirja.