/nginx/o/2014/12/23/3632209t1h1b10.jpg)
Rahvusvaheline teadlasterühm seadis Euroopa ja Aasia vahelise Kirdeväila ehk põhja meretee kasulikkuse kahtluse alla.
Teadlasterühm seadis Kirdeväila kasulikkuse kahtluse alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on mereteega, mille muudavad keeruliseks rasked ilmastiku- ja jääolud ning samuti ei saa seal jää tõttu kasutada igasuguseid kaubaaluseid, edastab YLE.
Kirdeväil ehk Põhja-meretee on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut kulgedes Põhja-Jäämeres ning Vaikses ookeanis. Navigatsiooni periood on arktilise kliima tõttu lühike.
Kirdeväila alternatiiviks on mereteed Suessi või Panama kanali kaudu.
Kliimasoojenemine on tekitanud põhjaalade jää sulamise ning samas hõlbustab see arktiliste aladel kergemini naftat, gaasi ja kivimeid kaevandada.
Põhja mereteest on huvitatud mitmed ärimehed, poliitikud ja ametnikud, kelle arvates aitab see kokku hoida aega ja raha.
Uus rahvusvaheline uuring aga ei kinnita seda. Majandusest, laevadest, merendusest ja keskkonnakaitsest kirjutavas väljaandes Polar Geography ilmus selle aasta oktoobris artikkel, mille kohaselt ei ole Kirdeväil nii kasulik kui arvatakse.
Uuringu teinud teadlaste hulka kuulus ka soomlane Niku Kivekäs, kelle sõnul on pikaajalises plaanis põhja meretee kasulikum kui Suessi kanal, kuid samas tuleb arvestada selle kasutamist raskendavate asjaoludega ning ka mõningate suurte majanduslike kulutustega.
Golfi hoovus hoiab Barentsi mere jäävabana, kuid enamikul laevatavast merest on peaaegu pidevalt jääkate.
«Rasked ilmastikuolud ning liikuvad jäämassid võivad takistada laevaliiklust. See käib suveaja kohta. Talvel aga on kogu veetee jääs, mis nõuab kogu aeg jäämurdjate kasutamist,» selgitas soomlane.
Laevade suurusele seab piiranguid Siberi rannikumere madalus. See aga mõjutab samas kaubavedude kogust.
«Siberi põhjarannikul on mere sügavus väike ning suuri kaubalaevu ei saa seal kasutada. Probleem tekib ka sellest, et enamikul seal kasutatavatest kaubalaevadest on laiemad kui seda on jäämurdjate laius,» selgitas ekspert.
Uuurijaterühma sõnul mõjutavad jää- ja ilmaolud laevatamist, muutes selle keeruliseks ning kulukaks. Piirkonnas puuduvad ka suurte laevade randumiseks mõeldud sadamad.
Samuti ei vasta sealsed merepääste- ja sideteenused tingimustele, et tegeleda suuremahulise kaubalaevandusega.
Vaidlused arktiliste merede rahvusvaheliste mereõiguste teemadel loovad piirkonnas ebastabiilse atmosfääri.
Venemaa ja lääneriikide arusaamad Kirdeväila kasutamise suhtes on erinevad.
Esimesena läbis Kirdeväila 1878–1879 soomerootslane Adolf Erik Nordenskiöld kuunaril Vega.
Alus oli ligi aasta Siberi ranniku lähedal jääs enne kui pääses Beringi väina.
Nõukogude Liit kasutas Kirdeväila sisekaubanduses. Tippaasta oli 1987 kui seal seilas 331 laeva, mille last oli kokku seitse miljonit tonni.
Viimati oli kaubaveo tippaeg 2013, kui seal veeti 1,5 miljonit tonni kaupa. Nüüdseks on kaubaveo maht langenud alla 300 000 tonni.
Uurijate sõnul seilas 2013. aastal Kirdeväilal 71 alust ning Suessi kanalil 17 255 alust.
Teadlaste arvates tuleb rajada Kirdeväila lähedastele aladele uusi sadamaid ning pääste- ja kommunikatsiooniga seotud struktuurid enne kui see meretee saaks võistelda Suessi kanaliga.