Alates möödunud nädalast on Itaalia Firenze ja Chianti piirkondi tabanud rohkem kui 250 maavärinat, tekitades mure renessanssskulptori Michelangelo Taaveti kuju pärast.
Maavärinad võivad hävitada Michelangelo Taaveti kuju
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. detsember 2014, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia rahvusliku geofüüsika ja vulkanoloogia instituudi andmetel oli kahe tugevama maavärina magnituud 3,8 ja 4,1, edastab Discovery News.
Enamik maavärinaid olid magnituudiga 3 – 3,5.
Seismoloogid hoiatasid, et maavärinate jätkudes satuvad kultuuriväärtused, kaasa arvatud kuulus Taaveti kuju ohtu.
Selle aasta alguses avastasid kunstieksperdid, et Taaveti kuju pahkluude piirkonda on tekkinud mõrad ning kuju võib oma raskuse all kokku variseda.
Itaalia kultuuriminister Dario Franceschini teatas möödunud nädalal, et 5,1-meetrine ja kuus tonni kaaluv kuju saab 2015. aastal spetsiaalse, maavärina puhuks stabiliseeriva platvormi.
«Nüüdsete maavärinate tõttu tuleb selle rajamisega kiirustada. Sellist kunstiteost nagu Taavet ei saa jätta saatuse hoolde,» teatas Franceschini.
Taavet oli piiblikangelane, kes tappis temast märgatavalt suurema Goljati.
Michelangelol valmis see kuju kui ta oli 29-aastane ning see tegi temast oma ajastu juhtiva skulptori.
See kuju püstitati Firenze Piazza della Signoriale 8. septembril 1504. aastal.
Taaveti kuju jäi sinna kuni 1873. aastani, mil see viidi Firenze Galleria dell`Accademiasse, kus seda külastas aastas 1,25 miljonit inimest.
Asjatundjate uuring näitas, et kuju pahkluupiirkonda tekkinud mõrad on tingitud sellest, et kuju oli Piazza della Signorial pikka aega viie kraadi võrra kaldu.
Firenze ülikooli uuring näitas, et kuju murdub oma raskuse all kui kalle muutub suuremaks kui 15 kraadi.
«On suur oht, et maavärin mõjutab kuju ning see võib variseda,» selgitas insener Fernando De Simone.
Kujule pandav maavärina eest stabiliseeriv platvorm ei kaitse kuju siiski lõplikult maavärinate eest.
«Platvorm kaitseb vibratsiooni eest, kuid ei takista lae allavaringut ning kuju katki minemist,» teatas De Simone.
Eksperdi arvates tuleks Taaveti kuju ja teised samas seisus vaatamisväärsused viia maa-alusesse spetsiaalsesse nende jaoks rajatud ruumi.
2009. aasta aprillis tabas maavärin magnituudiga 6,3 L`Aquilat ja selle ümbrust ning hukkus 309 inimest. Maavärina järeltõuked jätkusid veel mitu kuud.