Eile oli talvine pööripäev, mis toob kukesammu võrra rohkem valgust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stonehenge talvisel pööripäeval
Stonehenge talvisel pööripäeval Foto: SCANPIX

Sel aastal oli põhjapoolkeral talvine pööripäev 21. detsembril.

Talvine pööripäev on kas 21. või 22. detsembril ning siis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö ning lõunapoolkeral pikim päev ja lühim öö.

Talvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb, aga lõunapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb.

Talvist pööripäeva on maailma eri paigus tähistatud juba iidsetest aegadest kui päikese uuesti saabumist ning pimeduse kadumist.

Kuni 16. sajandini tuli talvisel ajal Euroopas ette näljahädasid. Enamik karjast oli tapetud, kuna neile ei olnud talvisel ajal midagi eriti süüa anda. Liha hoiti aga pööripäeva pidustuste jaoks.

Kristluse eelses Skandinaavias tähistatli Yule püha, mis kestis 12 päeva. Siis arvati, et päikesejumal sünnib uuesti. Sellest pühast kujunesid hiljem jõulud.

Vana-Roomas tähistati saturnaale, milles ülistati planeet Saturni ning jumal Saturnust, keda peeti põllumajanduse ja viljasaagi jumalaks. Siis jagati kingitusi, väga populaarsed olid savist kujukesed, mis kujutasid Saturnust.

Kui Rooma keiser Konstantinus kuulutas kristluse ametlikuks usuks, siis paljud saturnaalist tuntud tavad jätkusid kristlikel jõulupühadel.

Tänapäeva üks kuulsamaid pööripäeva tähistamisi leiab aset Suurbritannias kuulsas megaliitehitises Stonehenge`is.

Tuhanded druiidideks ja paganteks riietunud inimesed kogunevad Stonehenge`i laulma ja tantsima ning päikesetõusu vaatama.

Paganlike tradistioonide uurijate sõnul on ka tänapäeva tehnoühiskonna inimestes säilinud soov elada kosmiliste rütmide ja loodusega kooskõlas.

Põhjapoolkeral tehakse pimedal ajal ka lõkkeid ning põletatakse küünlaid ehk elus tuli on tähtis.

Eestis kasutati vanasti pööripäeva kohta nime toomapäev. Just pööripäevaga algasid jõuludeks ettevalmistused.

Šamanistlikes rituaalides seostati talvist pööripäeva elu ja surmaga ehk pööripäevaga hakkasid päevad jälle pikenema (elu) ning pime aeg hakkas seljataha jääma (surm).

Öeldi, et päev hakkab kukesammu võrra pikenema.

Tagasi üles