USA kosmoseagentuuri kosmoseteleskoop Kepler avastas järjekordse uue eksoplaneedi.
NASA Kepleri kosmoseteleskoop leidis uue eksoplaneedi
Uus planeet sai ametliku tähistuse HIP 116454b ning see on 2,5 korda suurem kui meie planeet Maa, edastab foxnews.com.
Nimetatud eksoplaneet asub Maast 180 valgusaasta kaugusel Kalade tähtkujus.
Eksoplaaneet HIP 116454b on 12 korda nii raske kui Maa ning planeedi pinnal arvatakse olevat suur «ookean». Samuti ümbritseb seda tihke atmosfäär.
HIP 116454b on oma tähest 13,4 miljoni kilomeetri kaugusel. Tegemist on oranži kääbustähega, mis on meie Päikesest väiksem ja jahedam. Eksoplaneet teeb oma tähe ümber tiiru 9,1 Maa päevaga.
Kuna planeet asub tähele kosmilises mõistes väga lähedal, siis on elu seal põhimõtteliselt võimatu.
Tegemist on siiski planeediga, mis asub Maale võrdlemisi lähedal ning seda on võimalik uurida veel mitmete uurimisinstrumentidega.
USA Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics (CfA) esindaja Andrew Venderburgi sõnul on Kepler nagu tuhast tõusnud fööniks, sest varem arvati see uurimisaparaat olevat töökõlbmatuks muutunud.
Nüüdne eksoplaneedi avastus näitas, et Kepler on ikka töökorras.
Kepler saadeti 2009. aasta märtsis 3,5 aasta pikkusele teekonnale tegemaks kindlaks kui palju võib olla meie Linnutee galaktika vahetus läheduses eksoplaneete.
Kepler on seni olnud väga edukas ning teinud kindlaks umbes 1000 eksoplaneeti. Veel vajavad uurimist umbes 3200 eksoplaneedi kandidaati, millest osa on kindlasti eksoplaneedid.
Kepler teeb eksoplaneete kindlaks mööda liikumise meetodil ehk planeedi jälile jõutakse siis kui see oma tähe eest mööda liigub. Seda muidugi Kepleri poolt vaadatuna.
Selline vaatlus nõuab täpsust, kuid Kepleril tekkis 2013. aasta mais probleeme kui üks seda võimaldav süsteem lakkas töötamast.
Lisaks eksoplaneetide otsingutele uurib Kepler veel mitmeid kosmilisi fenomene nagu teised galaktikad ja supernoova plahvatused.
Kepleri uue eksoplaneedi leidu kinnitati ka Kanaari saartel asuva Galileo teleskoobi abil.
Kuna uus leitud planeet on Maaga mõnevõrra sarnane, siis pakub ta astrofüüsikutele huvi ka edaspidi.