USA kohus tühistas 70 aastat tagasi langetatud surmaotsuse

George Stinney Foto: SCANPIX

USA Lõuna-Carolina kohus tühistas 70 aasta tagasi langetatud kohtuotsuse teismelisele poisile, kes mõisteti süüdi kahe valgenahalise tüdruku tapmises.

14-aastane George Stinney arreteeriti, kohus mõistis ta kiiresti süüdi ning ta hukati 1944. aastal elektritoolil, kirjutab news.com.au.

Selle nädala kolmapäeval teatas Lõuna-Carolina kohtunik Carmen Mullen, et Stinney kohtu alla andmine ja hukkamine on üks suuremaid USAs alaealiste suhtes toime pandud ebaõiglusi.

«Mul on raske leida suuremat ülekohut,» tõdes Mullen.

Stinney juhtumit uurisid pikka aega inimõigusaktivistid ning nende sõnul on see näide, kuidas tumedanahalised jäid lõunaosariikide kohtusüsteemi hammasrataste vahele. 20. sajandi keskel olid sealsed kohtunikud, prokurörid ja vandekohtunikud kõik valgenahalised.

Kaks tüdrukut vanuses 7 ja 11 eluaastat olid tapetud löökidega pähe. Lisaks politseile otsisid nende surnukehi ka kohalikud elanikud.

Prokurörid andsid politseile käsu Stinney arreteerida, sest tunnistuste kohaselt oli poissi nähtud enne tüdrukute surma nende lähedal.

Poisi juhtumit uurinute sõnul ei olnud Stinneyl mingit võimalust end kaitsta ja ta ütles kohtus seda, mida talle ette öeldi. Samuti ei olevat ühtegi kindlat tõendit, mis seda poissi kahe tapetud tüdrukuga otseselt seoks.

Kohtudokumentidest ilmnes, et elektritool oli kõhna poisi jaoks liiga suur ja sealseid vahendeid tuli tema hukkamiseks sobivamaks muuta.

Mullen kuulas inimõigusaktivistide uuringu kokkuvõtte ära selle aasta jaanuaris. Enamik poisi üle peetud kohtu dokumentidest oli kadunud ning tunnistajad surnud.

Mullenil kulus talle esitatud andmete uurimiseks ja otsuse langetamiseks neli korda rohkem aega kui 1944. aastal toimunud kohtuistungil.

Mullen rõhutas, et Stinneyle ei antud isegi edasikaebamise õigust.

Kohtunik Mullen tühistas Stinney kohtuotsuse, kuid rõhutas, et ta otsus ei puuduta neid peresid, kelle sugulased võidi kunagi samal viisil kohtu alla saata ja hukata.

«Stinney üle mõisteti kohut ebaõiglaselt ning ta mõisteti süüdi ebaõiglaselt. Kohtus ilmnenud faktide põhjal oli tegelikult võimatu öelda, kas ta oli süütu või süüdi,» nentis Mullen.

Lõuna-Carolina oli USAs üks lõunaosariikidest, kus segregatsioon ehk rassiline eristamine oli tavaline veel 1960. – 1970. aastatel.