/nginx/o/2014/12/17/3615789t1h87d9.jpg)
Briti Nottinghami ülikooli teadlased uurisid lehmade suhtlemist ja häälitsusi ning leidsid, et neil koduloomadel on oma «keel».
Lehmad ja vasikad suhtlevad oma «erikeeles»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmnes, et lehmad kasutavad oma vasikate kutsumiseks kahte erinevat häälitsust, sõltuvalt sellest, kui kaugel järglane on, edastab Daily Mail.
Samuti kasutavad vasikad erilist häälitsust kui nad tahavad emale anda teada soovist saada piima.
Teadlastemeeskond uuris lehmade ja vasikate suhtlemist kümme kuud, salvestades häälitsusi. Tegemist oli Nottinghamshire`is karjamaadel niiöelda vabapidamisel olevate lehmadega, mitte laudalehmadega.
Emad tegid madalaid häälitsusi siis kui olid oma vasika lähedal. Häälitsused muutusid aina kõrgemaks, mida kaugemal vasikas oli. Kui vasikat ei olnud enam näha, siis oli ema häälitsus väga kõrge.
«Vasikatel on emaga suhtlemiseks samuti oma viis. Nad annavad emale teada, millal nad piima tahavad,» selgitasid uurijad.
Uurijatele oli üllatuseks see, et lehmade erinevad häälitsused olid sama moodi eristatavad nagu inimesi eristavad nende nimed.
«Meie uuring oli esimene selline, mis näitas, et lehmadel ja vasikatel on suhtlemiseks oma «keel». Igal lehmal ja vasikal on vaid talle omased suhtlusviisid,» nentis juhtivteadlane Monica Padilla de la Torre.
Akustiline uuring näitas ka seda, et vasikate informatsiooni edastamise viis sõltub vanusest, kuid mitte soost.
Teadlased tõstsid eile farmer James Bourne`i, kes pani lehmade «erikeelt» tähele juba enne neid.
«Vasikas suudab oma ema teiste lehmade seast alati ära tunda ning ema teab alati, milline on tema vasikas,» teatas pikaajaline lehmakasvataja.