/nginx/o/2014/12/10/3595933t1h8f28.jpg)
Siberis paljastus 4500 aasta vanune skelett, millel tuvastati vähkkasvaja.
Vanim teadaolev vähijuhtum on 4500 aasta tagune
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanada Saskatchewani ülikooli bioarheoloogi Angela Lieverse sõnul on see vanim teadaolev vähihaiguse juhtum, edastab Huffington Post.
Varajasel pronksiajal surnud küti-korilase jäänused leiti juba 1986. aastal Siberist Baikali regioonist, kuid lähemalt uuriti neid alles nüüd.
Luustik kuulus 35- 45-aastaselt surnud mehele.
Uurijate sõnul põdes see mees kopsu- või eesnäärmevähki, mis oli haaranud terve organismi. Oletatakse, et mehel võis tekkida vähk lõkketule suitsust.
«Tal olid pidevad valud ning ta organism väljutas pidevalt verd,» selgitas USA George Masoni ülikooli bioantropoloog Daniel Temple.
Uurijad lisasid, et vähihaigust on täheldatud 5000 – 6000 aasta vanustel skelettidel, kuid seda ei ole siiski suudetud lõplikult tõendada.
Vähihaigust on seostatud nüüdisaegse eluviisiga, tegelikult oli see haiguse olemas juba iidsel ajal.
«On jäänud mulje, et varasematel inimkonna arenguetappidel vähki ei esinenud, kuna siis oli eluviis hoopis erinev nüüdisaegsest. Iidsed inimesed elasid puhtas looduskeskkonnas, kus tööstusmürke ei esinenud. Nad liikusid palju ja sõid looduslikku toitu. Sellegipoolest ei säästnud vähihaigus ka neid, sest hingati sisse lõkketulest tekkinud jääkaineid, » selgitati.
Vähiga mees oli maetud looteasendis, tavaliselt maeti sel ajal surnuid selili panduna. Hauapanusena oli tal kaasas maokujuline puust lusikas.
Teadlaste sõnul on hauapanustel sümboolne tähendus ning viitavad, milline see inimene eluajal oli, kuid võivad viidata ka haigusele.
Selle Siberi mehel puhul võis maolusikas näidata, et ta oleks nagu mao käest salvata saanud ja ei parane.