Kulgur Curiosity avastas, et Marsi kraatris asus kunagi järv

NASA Marsi kulgur Curiosity uuringud näitasid, et miljoneid aastaid tagasi oli Punase planeedi suures kraatris järv.

154 kilomeetrise diameetriga kraatrist on vesi ammu kadunud, kuid samas on seal tõendid kunagise veekogu olemasolust, edastab Reuters.

Kraatrijärv lubab oletada, et Marsil võis leiduda kunagi elusorganisme.

Curiosity jõudis Marsi Gale`i kraatri juurde 2012. aasta augustis ning on alates sellest ajast Marsilt infot kogunud.

Curiosity andmete analüüs näitas, et kivimitekihtides on veega kokkupuute jälgi. Kraatri keskel asub viie kilomeetri kõrgune Sharpi mägi, mida umbes 3,5 miljardit aastat tagasi veel olemas ei olnud. Põhjus selles, et kraater oli siis täidetud veega.

«Leid oli meie jaoks suureks üllatuseks. Kraatri pinnasekihis oli märke kunagi seal olnud vee kohta,» teatas USA California tehnoloogiainstituudi juhtivteadlane John Grotzinger.

Curiosity avastas üsna kiiresti pärast Punasele planeedile jõudmist, et Marsi pinnases on aineid ja tingimusi, kus kaua aega tagasi võis olla mikrobioloogiline elu.

«Gale`i kraatri järve suurus ja aeg, mil selles oli vesi, lubavad oletada, et aega oli elu tekkeks piisavalt,» selgitas NASA Marsi uurimise programmi teadlane Michael Meyer.

NASA ei ole veel uusi andmeid Marsi uurimise kohta avaldanud, kuid siiski paljastati, et Marsil oli aeg, mil seal olid tingimused, mis võimaldasid elu teket. Marsil kujunes keskkond siiski teistsuguseks kui Maal.

Tagasi üles