Reedel ja laupäeval toimuvad Padise kloostris Püha Bernardi päevad, mida saadavad mitmekülgne kultuuriprogramm ja tegevused nii täiskasvanutele kui lastele.
Padisel elustub keskaeg
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
19. august 2010, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Padise kloostri projektijuhi Heli Nurgeri teatel peetakse reedel ja laupäeval kloostri kõrval käsitöö- ja toidulaata, kus müügil üksnes ehe eestimaine käsitöö ja söögikraam ning Padise kloostrit ja keskaega puudutav kirjandus. Avatud on käsitöötelk, milles õpetatakse villa ketramist kedervarrega, paelte punumist ja nõeltehnikat.
Keskaegsetest käsitöödest arheoloogiliste leidude põhjal on mõisa endisaegses talliruumis avatud Tartu linnamuuseumi näitus „Manu et mente. Käe ja mõistusega“.
Kloostri taga tegutsevad keskaja sõjakunstide taaselustajad Lonkavad Hundid, kelle abiga saab iga osaleja jõudu proovida keskaja sõdalaste rajal. Avatud on viburada. Päevast laadameeleolu loovad laadanarr ja tänavamuusikud. Samuti näeb keskaegset tsirkust. Pakutakse ajastukohaseid toite ja jooke.
Päevade üheks tipphetkeks on laupäeva varahommikul toimuv palverännak Padise kloostrist Harju-Madise kirikusse, kuhu tuleb eelnevalt end kirja panna.
Reede õhtul annab kloostri kirikus kontserdi gregoriaanilaulu parimaid esindajaid Eestis ansambel Vox Clamantis. Laupäev lõpeb aga kloostri kõrval tuleetendusega, mille loob kunstnik Henry Timusk. Südaööl peetakse kloostri kirikus öömissat.
Püha Bernard oli tsistertslasest munk, kelle panust tsistertsluse arendamisele hinnati pühakuks kuulutamisega pärast tema surma. Pühak Bernardi päeva tähistatakse pühakute kalendris 20. augustil. Sellest ajendatuna peetakse Padise kloostris Püha Bernardi päevi, mille keskseks sisuks on keskaja elustamine võimalikult ehedal kujul nii selle lõbususes kui tõsiduses.