/nginx/o/2014/12/08/3590793t1h0137.jpg)
Hiljutine viikingite jäänustele tehtud DNA uuring näitas, et viikingitest mehed seilasid uute maade avastusretkedele ja vallutustele koos naiste ja ka lastega.
Viikingitele olid uute maade vallutamised pigem romantilised puhkused?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid emaliinis päranduvat DNAd, mis näitasid, et tänapäeval Atlandi ookeani põhjaosa saartel elavatel inimestel on viikingite DNAd, kirjutab Live Science.
Uuring lubab oletada, et uutele maadele seilasid nii viikingite mehed kui naised.
«19. sajandist alates levinud romantiline kujutelm julmadest anastajatest viikingitest sai ümber lükatud. Uutel aladel asutasid nad külasid ning kasvatasid vilja. Samuti oli kohalikega kaubavahetus,» selgitas Norra Oslo ülikooli teadlane Erika Hagelberg.
Hagelbergi arvates olid uute maade vallutamised viikingite jaoks mõnes mõttes romantilised puhkused koos naistega.
Viikingitest kui julmuritest on jäänud Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa folkloori mitmeid lugusid.
Tegelikkuses ei olnud viikingid vaid maadevallutajad ja piraadid. Nad olid samas kaupmehed, kes olid ohtudest hoolimata nõus seilama kaugele. Teada on, et nad jõudsid nii Põhja-Ameerikasse kui tänapäeva Venemaa aladele.
Iirimaal peetakse neid pealinna Dublini, mis viikingite ajal kandis Dyfflini nime, asutajateks.
Varasemate geeniuuringute kohaselt seilasid kaugetele maadele vaid mehed, kes ei võtnud oma kodumaa naisi uutele aladele kolooniate rajamisele kaasa, vaid vallutatud alade naisi.
2001. aasta uuringus seisis, et viikingid võtsid näiteks Islandile kaasa gaeli ehk iiri naisi.
Saamaks viikingite kohta rohkem informatsiooni, võtsid teadlased luunäited 45 viikingijäänuselt. Need isikud olid surnud ajavahemikul 796 – 1066 pKr.
Need jäänused pärinesid Norra eri paikadest ning nüüdseks on nad Oslo ülikooli arheoloogiaosakonna Schreineri kollektsioonis.
Teadlased uurisid jäänuste mitokondriaalset DNAd, mille ema annab edasi oma lapsele. See DNA on päritav vaid emaliinis.
Viikingite jäänustelt saadud DNAd võrreldi Euroopa erinevatest paikadest pärit 5191 inimese DNAga ning ka 68 iidse islandlase DNAga. Taheti teada, kas need inimesed on suguluses.
Iidsete viikigite ja islandlaste DNA geneetiline materjal osutus väga sarnaseks rootslaste, šotlaste ja ka inglaste DNAga.
Viikingite geneetiline sarnasus oli aga kõige suurem Šotimaa Shetlandi ja Orkney saarte elanikega.
«DNA uuring paljastas, et viikingite kolonisatsioonis mängisid naised tähtsat rolli. Naised ei olnud vaid kaasasõitjad, vaid meestega võrdsed,» selgitas arheoloog Jan Bill.
Ta jätkas, et seega ei olnud viikingite sõjalaevad vaid sõjalaevad, vaid lihtsalt uurimisretke alused, mille pardal olid terved perekonnad.