/nginx/o/2014/12/04/3578225t1hb1a2.jpg)
Neljapäevane Kuma raadio heade uudiste saade tõi mikrofonide ette juba tuntud kolmiku – lisaks saatejuhile Mati Palmetile ja positiivsusportaali GoodNews reporterile Monika Kuzminale jagab päevamõtteid külaline, kes õigupoolest enam polegi teab-mis-külaline – tänavatantsukooli JJ Street asutaja Joel Juht on Kuma raadio vestlusringis juba olnud.
/nginx/o/2014/12/04/3578781t1h6357.jpg)
Monika rõõmsale konstateeringule, et heade uudiste saade annab tema elule olulise mõtte ja selleta ei oska enam olla, järgnes Joeli sõjaväelaslik «Tervist!» Kohe selgus ka, et tänavatantsupioneeril oli tegu saatesse jõudmisega – eilne esmakordne 23-kilomeetriline suusaretk andis eetripäevaks imehea une.
Esmalt külastas kolmik eelmises saates stuudiosse jõudnud GoodWish’i inspiratsioonipurki, mis on nii kommidest kui mõtetest juba üsna tühjaks saanud. «Ära üle tarbi!» noomis Monika saatejuhti, kes kostis seepeale, et pole seda teinudki, tarbijaid on peale tema rohkemgi. Joeli võetud sõnum üllatas ja seostus aga hoopis tema suusaretkega. «Päevarõõm saab alguse õigeaegsest ärkamisest!» kinnitas ta.
Mati kiidab Samal ajal purgiideed, sest kui leiad paberilt mõru mõtte, on võimalus see kommiga magusamaks teha. GoodNews’i sarmikas reporter leiab kohe laheda tsitaadi, mis ütleb, et me peame taevase vabariigi ehitama sinna, kus me oleme, sest meie jaoks teist kohta pole. Mõte on pärit lastekirjanik Philip Pullmanilt. Monika meenutus räägib kunagi tema korraldatud tegijate täikast, kus üks naine küsis, kuidas ta viitsib sellist asja teha. «Pole vaja minna Ameerikasse, et elada nagu nemad, sest Ameerika saab ka siia teha,» vastas tollane Monika.
See paneb Mati kohe arutlema mõistete taevane vabariik ja kuningriik vahel. Tema leitud mõte väidab, et inimene ei saa muuta olemust, vaid tegevust. Jutt läheb religiooniradadele, sest usus saab väidetavalt Jumala abiga ka oma olemust muuta.
«Kui oled kaabakas, jätad oma igapäevased tegemised ja jagad lastele kommi, siis oled lihtsalt komme jagav kaabakas, aga igal juhul parem, kui pargipingil õlut joov kaabakas,» resümeerib Mati. Väidelda saab igat moodi, aga muidu skeptiline saatejuht lõpetab mõttega, et kui inimene suudab oma tegevust kontrollida, siis suudab ta ka ennast muuta.
/nginx/o/2014/12/04/3578785t1hacb6.jpg)
Monika tõstatab küsimuse, et kas head inimesed sünnivad läbi raskuste ja kas heaks saamiseks on vaja läbida midagi, mis raputab. Ta käis hiljuti vähiravifondi «Kingitud elu» konverentsil, kus tema hinnangul olid koos head tegijad ja suured mõtlejad. Monika siiras lugupidamine kuulub selle fondi loojatele ja elushoidjatele, kes lisaks abivajajate toetamisele annavad pidevalt avalikkusele teada, kuidas nende tegemised edenevad. Näiteks portaalis GoodNews on lühikese ajaga olnud 32 uudist «Kingitud elu» tegevusest.
«Inimesed tahavad teistele head teha, aga nad tahavad ka teada, mida nende abiga on ära tehtud,» selgitab GoodNews’i rajaja meediakajastuse tähtsust.
Vähiravifondi «Kingitud elu» juhib üks selle algatajaid Toivo Tänavsuu, kelle ema sai enne lahkumist tänu abistajatele juurde kvaliteetaega elamiseks ning nüüd jätkab fond sama teed. Kuna vähivastased rohud on ülikallid ja haigekassa kulusid sageli ei kompenseeri, siis on appi tulnud paljud head inimesed. «See on meeletu hulk inimesi, kelle abiga on kogutud üle 200 000 euro ja vähemalt kümnele inimesele on elu juurde kingitud!» teab Monika rääkida.
Monikal on üritusest vaid head muljed, olgu selleks siis siiralt ja südamest rääkinud sotsiaalkaitseminister Helmen Küti kõne, näitleja Märt Avandi pingeid maandav ürituse juhtimine ning asjalik arutelu, mis tähendas palju enamat kui ürituse tegemise eest «linnukese» saamine.
Suhtlemisaldis reporter meenutab, et üritusel suurärimeest Oliver Kruudat nähes hakkas tal sisemuses särisema uudishimust saamaks teada, kuidas nii hõivatud mees leiab aega sellise konverentsi jaoks ja tema kõrvale istudes küsis naine otse, et mida too seal teeb. «Kruuda vaatas mulle suurte silmadega otsa, mõtles ja vastas siis: «Ma tulin sõbra Toivo murele kaasa elama!»» See vastus oli Monikale päeva ilusaim üllatus.
/nginx/o/2014/12/04/3578783t1h8633.jpg)
Mati haarab sõnal sabast kinni ja kutsub üles Joeli muredele kaasa elama. Joeli mured on kergete killast: tal on kavas teistkordselt ette võtta koolitustesari «Back To The Basics» ehk «Tagasi algusesse».
Ümberseletatult tahab ta noorteni viia teadmise, kuidas tänavatants Eestis alguse sai. Need olid ajad mil sotsialiseerumine algas tantsuplatsil, kus poiss ja tüdruk kohtusid ja tutvusid. Tänavatants oli midagi uut, seda tehti hingega.
«Tahame noored viia algteadmiste juurde, kuidas sai tänavatants alguse, mis riideid kanti, kust saadi muusikat, kuidas algas räppimine ja grafiti tegemine,» kirjeldab aastatepikkuse staažiga tänavatantsija oma ideed. Joel nimetab tänaseid tantsijaid Youtube’i staarideks, kes teevad seda hästi ja hingega, kuid neil pole sellist käekäiku nagu tema moodi alustanutel, kes kogunesid mahajäetud saalides, pidid ise välja mõtlema, mida ja kuidas teha, kes pidid ise loomiseks materjali leidma.
/nginx/o/2014/12/04/3578221t1h2385.jpg)
Mati küsimusele, kas ta tahab viia noored ajaloo juurde või muuta maailma, vastab Joel, et üritustesarjaga tahavad tänavatantsu õpetajad lisaks hip-hopihoiakule ka püsivaid väärtusi luua nagu need on olemas klassikalisel tantsul.
«Back To The Basics» tahab freestyle´ile lisada koreograafiat ja muuta tänavatants millekski enamaks. Joel ei arva, et praegu midagi valesti oleks, aga ta tahab noortele anda inspiratsiooni leida tänavatantsus midagi uut ja mitte kopeerida juba olemasolevat ning selleks tuleb minna noorte juurde juuri leidma ja näitama.
Tuur viib tantsuõpetaja koreograafiatuuriga Raplasse, Rakverre, Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse, kus toimub neljatunnine ettevalmistus ning finaal leiab aset lastekaitsepäeval, 1. juunil, Tallinnas Vabaduse väljakul. Selles osas ollakse juba aselinnapea Mihhail Kõlvartiga kokkuleppel.
/nginx/o/2014/12/04/3578229t1hc8ed.jpg)
Joeli, JJ-Street’i ja ja tänavatantsuga hästi kursis olev Monika tahab kuulda näiteid selle kohta, kas ja kuidas on tänavatants muutnud kellegi elu.
Tantsuõpetaja nendib, et sageli algab probleem sellest, et vanemad pole unistajad ja piiravad laste võimalusi, hoides neid justkui karbis. Tema esimene näide on tüdrukust, kes oli alguses arg, kokutas ega suutnud ennast väljendada. «Oleme kogu klubiga teda aastaid toetanud ja motiveerinud ning nüüd on temast saanud kena noor iseloomuga naine, isiksus, kel pole raskusi enda väljendamisega,» räägib Joel. Teiseks näiteks on ülekaaluline poiss, keda koolis ei märgatudki, kuid nüüd on tast saanud sümpaatne noormees, kelle arvamusega arvestatakse.
Monika meenutab mõne kuu tagust tänavatantsufestivali Baltic Session, kus finaalüritusel Nordea kontserdimajas olid koridorid täis igas vanuses ja pikkuses lapsi ja noori, kes julgesid vabalt teiste silme all tantsida ning õhustik oli täis tuntavat ühtset energiat. «Tants ja muusika on teraapia,» lisab Joel.
/nginx/o/2014/12/04/3578163t1h473e.jpg)
Eesti üks esimesi tänavatantsijaid ja sellele alale truuks jäänud Joel Juht ütleb, et tantsimine andis talle sel ajal võimaluse mängida rolle, väljendada ennast ning andis elus tasakaalu, kuigi ta siis veel ei teadnud, kuhu ta selle alaga jõuab. Parim oli tunne koos sõpradega midagi teha.
«Olin 14, kui küsisin ühelt inimeselt, kui kaua ta on tantsimisega tegelenud. Kui kuulsin, et 30 aastat, mõtlesin, et see ei ole võimalik. Aga nüüd olen ise sellega sama kaua tegelenud,» naerab Joel. Temalt on sageli küsitud, miks ta tantsib, et see ei anna ju midagi, ja nüüd toob tantsumeister välja eriti arvestatavad nüansid.
«Lapsevanemad, ärge alahinnake professionaalsel tasemel tantsu, me oleme rohkem hinnatud ja tasustatud, kui paljud teistsugust tööd tegevad inimesed,» tunnistab Joel. Hea sissetuleku annavad tantsuproffidele koolitamine ja sooloesinemised. Tantsukooli asutaja ja õpetaja toob näiteks, et kolm korda aastas välismaal koolitamas käies ei peaks ta ülejäänud aja tööd tegema.
Joel nendib, et tema arvates Eestis on ka taustatantsijad alahinnatud ja -tasustatud. Eesti naised tantsivad hästi ning ka meie noormehed on heal tasemel. «Artistid teevad taga palju ära, nad toodavad show`d ja sageli jäävad nägusad tantsijad paremini silma kui põhiartistid.» Selline on Joeli ja Mati ühisarvamus pärast arutelu. Tantsuäss toonitab veel ka seda, et edukas artist peab oma välimusele eriti suurt rõhku panema, sest see on osa kogu tema staatusest.
/nginx/o/2014/12/04/3578171t1h3ed3.jpg)
Joel on ise olnud taustatantsijaks selliste artistide juures nagu Gunnar Loho, Hovery Covery, Mari-Liis, Flame, Caater, Hannah, Vanilla Ninja ning leedukatega Eurovisioonile kandideerides jäi nende kambale vaid üks punkt puudu, et olla selle riigi esindaja Euroopa lauluvõistlusel.
Kuivõrd Mati hakkab rõhutama saate peatset lõppemist, tuletab Monika veel kord meelde, et portaali GoodNews ja partnerite ühine soodsa ja südamliku jõulukingituse kampaania ootab endiselt ilusaid ideesid ning parimate mõtete autoreid ootab 10 preemiakingitust, sealhulgas spaa- ja restoranikülastus, fotosessioon ja palju muud ilusat.
/nginx/o/2014/12/04/3578199t1h5957.jpg)
Saatejuhil on siiski veel peaaegu-külalise Joeli jaoks küsimus: kui palju peab ta ennast piirama, et vormis püsida? Ehk siis, kas ta vaatab menüüs hõrgutiste nimekirja maitsest lähtudes või arvutab kaloreid.
Selgub, et Joelil on kalorikalkulaator lausa käe peal, kuid kuna pärast äsjast 23-kilomeetrist suusaretke on ta keha kergelt šokis, siis on puhkepäev ja riistapuu pole sisse lülitatud.
«Kas 23 kilomeetrit on piisav läbielamine, et panna mõtlema, kas minna Tartusse maratonile või vaadata seda telekast?» uurib Mati. Joeli arvates on teleri jälgimine võib-olla lihtsam ja mugavam, kuid 60 kilomeetri läbisõitmine annab hinnatava «Jess, ära tegin!» emotsiooni. Selgub ka see, et tema jaoks on igas ettevõtmises alati kaks head eesmärki, miks seda teha, nagu piljardis kahe kuuli ühte auku löömisel. Maratonsuusatamise teise eesmärgi peale spordi enda jätab ta oma teada.
Lõpetuseks soovib Monika Joelile kõigi eesmärkide täitumist, Mati küsib maratoni ajaks ilmataadilt lund ja libedust ning Joeli soovitus on olla positiivne ja mõelda teiste peale. Seda toredat vestlust saate kuulata neljapäeval kell 11.25 Kuma raadio eetris ja kordusena pühapäeval kell 15.00.
Kuma raadio ja portaali GoodNews heade uudiste saade kutsub teid heategevuse õilsasse ja tänavatantsu põnevasse maailma!
Olge HEADE UUDISTEGA eetris ja arvutiekraanil!
Reaalajas saadet võimalik kuulata SIIN!
Saate korduskuulamise võimalus peale saadet SIIN!