Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Richard III DNA seadis kahtluse alla Lancasterite ja Tudorite õiguse troonile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy

Briti arheoloogid avastasid 2012. aastal Leicesteris tehtud väljakaevamistel Inglise kuninga Richard III jäänused.

Kuninga jäänuste DNA uuring aga paljastas veel midagi Inglise kuningliku pere kohta, edastab news.com.au.

Uuring kinnitas, et leitud skelett kuulub tõesti kuningas Richard III-le, sest DNA oli peaaegu identne kuninga õe Yorki Anne´i kahe järglase DNAga.

Richard III pärineb John of Gauntist (1340 - 1399), kelle vend oli selle kuninga vanavanaisa. Juba John of Gaunti eluajal liikus jutte, et ta isa ei olnud kuningas Edward III, vaid lihtne lihunik.

DNA uuring kinnitas, et kuninglikus peres oli laps või lapsi, keda peeti kuningaperekonna liikmeks, kuid kelle isa ei olnud aadlik.

Richard III hukkus Rooside sõjas 1485. aastal peetud Bosworthi lahingus. Ta sai surmavalt haavata ning ta toimetati Leicesteri frantsiskaani kloostrisse, kuhu ta lõpuks ka maeti.

Richard III säilmed maetakse järgmise aasta märtsis Leicesteri.

«Valeisadus  või-isadused muudavad märgatavalt Inglise kuningliku perekonna ajalugu. Uurimine näitas, et kuninglikus suguvõsas on nii-öelda geneetiline lõhe, kuid me ei tea täpset aega, mil see aset leidis,» teatas Leicesteri ülikooli geneetik Turi King.

Uurijad rõhutasid, et nad ei näita oma avastusega seda, et praegune monarh Elizabeth II ei peaks troonil olema.

DNA uuring paljastas, et Lancasterite soost kuningate Henry IV, Henry V ja Henry VI ning ka Lancasterite kõrvalliini Tudorite dünastia esindajate Henry VII, Henry VIII, Edward VI, Mary I ja Elizabeth I legitiimsuse ja õiguse troonile saab kahtluse alla seada.

Wikipedia: Lancasterid oli Inglise kuningadünastia aastatel 1399–1471.

Lancasterid said oma nime nende esivanema Lancasteri hertsogi John of Gaunti järgi.

Lancasterid ja Yorkid sõdisid 30 aastat Inglise trooni pärast. Kuna Lancasterite vapisümboliks oli punane roos ja Yorkidel valge roos nimetati sõda Rooside sõjaks.

Lancasteritele tõi lõpuks edu kõrvalliini esindaja Henry Tudor, kes võitis 1485 Bosworthi lahingus Richard III vägesid.

Henry Tudor pani aluse Tudorite dünastiale, mille liikmed valitsesid Inglismaal 1485 - 1603.

Tagasi üles