Perede sotsiaalne staatus püsib pikka aega samasugune

Perekond Foto: SCANPIX

USA California ülikooli poolt Briti suguvõsade põhjal tehtud uuring näitas, et perede ja suguvõsade sotsiaalne staatus säilib läbi sajandite enamvähem samasugune.

Uuring näitas, et need Inglise perekonnad, mis olid 12. sajandil eliit, on seda ka tänapäeval, edastab Huffington Post.

Sotsiaaluurija Gregory Clarki sõnul on teistes riikides tehtud uuringutes saadud sama tulemus ehk mingisse ühiskondlikku klassi kuulumine muutub ajas vähe. Staatus jääb tavaliselt muutumatuks isegi suurte ühiskondlike murrangute aegadel.

Clark arvas uuringu alguses, et väga rikaste ja väga vaeste perekondade vaheline lõhe väheneb ning nad liiguvad keskklassi staatuse suunas.

«Ajaloolised andmed näitasid midagi muud ja see oli suur üllatus. Nimed ja nende taga olnud tiitlid paljastasid, et nii jõukad kui ka vaesed perekonnad olid samas staatuses 500 ja enam aastat,» selgitas uurija.

Ühendkuningriigil on pikk ajalugu ja selle tõttu on seal palju vanu klanne, suguvõsasid ja perekondi.

Inglismaal võeti perekonnanimed kasutusele 14. sajandil ning geneoloogilised andmed ulatuvad tagasi keskaja algusse.

Clark ja ta kolleegid kasutasid oma uuringus mitmeid ajaloolisi dokumente, kaasa arvatud kirikuraamatud ja kohtudokumendid.

Nendest leitud haruldasi nimesid võrreldi nende nimede levikuga ühiskonnas. Samuti sellega, kui palju selle nimega isikuid õppis kuulsates Oxfordi ja Cambridge`i ülikoolis. Need andmed ulatusid tagasi 1170. aastasse.

Ilmnes, et neis ülikoolides leidus sajandite jooksul haruldaste nimedega nagu Agassiz, Brickdale ja Cheslyn isikuid üsna sageli. Samas oli aga väga harva neid üliõpilasi, kes kandsid tavapärasemaid nimesid nagu Allbert, Arfman ja Clemishaw.

Ilmnes, et need, kes kuulusid eliiti 19. sajandil, kuulusid sinna ka 17. sajandil ja kuuluvad ka 21. sajandil.

Perekonnanimi ja sotsiaalne staatus säilis samasugusena 20 – 30 põlve jooksul ehk seega 600 – 900 aastat.

Clark selgitas, et kui pere sotsiaalses staatuses tõesti mingi muutus toimus, kas siis tõus kõrgemasse sotsiaalsesse klassi või langus madalamasse sotsiaalsesse klassi, siis kulus selleks võrdselt aega. Tegemist on üsna aeglase protsessiga.

«Tee kõrgemasse klassi peegeldab teed madalamasse klassi ja vastupidi,» lausus uurija.

See ei kehtivat vaid eliidi kohta, kelle liikmed said hariduse Cambridge´i ja Oxfordi ülikoolis.

«Jõukus, nagu ka hea haridus, jätkusid põlvest põlve. See on loogiline, kuna pere- ja sugukond säilitab sotsiaalse staatuse pikka aega. Hea haridus tagab jõukuse ja vastupidi jõukus annab hea hariduse. Need kaks käivad käsikäes,» lausus uurija.

Kuigi  Suurbritannias toimusid nii keskajal kui ka nüüdisaja alguses suured sotsiaalsed muutused, ei mõjutanud need eriti  hea haridusega ja jõukaid peresid.

Hoolimata tööstusrevolutsioonist, madalamasse klassi kuulujatele hariduse võimaldamisest ja demokraatia arengust, oli neil muutustel vaid marginaalne mõju.

Uurijate sõnul on selle üheks põhjuseks asjaolu, et tavaliselt abiellutakse oma sotsiaalsesse klassi, mitte madalamale ega kõrgemale.

Jõukate ja haritud perede lapsed abiellusid oma sotsiaalsesse klassi kuuluvate inimestega, madalamasse sotsiaalsesse klassi kuulujad endasarnastega.

«Positsioon, sidemed, kultuur ja ka geneetika on need, mis hoiavad peresid pikka aega ühiskonnas samas staatuses,» nentis Clark.

Uurija sõnul kehtib ühiskondliku staatuse puhul vana ütlus, et sarnane tõmbab sarnast.

Tänapäeval on kõik enamvähem samaks jäänud, vahe on vaid selles, et nüüd on rohkem naisi, kellel on hea haridus ning kes suudavad end ise üles töötada.

Clarki sõnul ei tähenda nüüd vaesesse peresse sündimine automaatselt, et ka järeltulija peab elu vaesuses veetma. Nii õnnelikud juhused kui ka isikuomadused võivad anda lapsele hoopis teistsuguse elu kui on ta vanematel.

«Lapsed ei pruugi elada samasugust elu nagu nende vanemad, kuid võivad ikkagi olla enamvähem samas sotsiaalses klassis vanavanematega,» selgitati.