N, 29.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arheoloogid leidsid suurima antiikaegse inimkätega tahutud kiviploki

Inna-Katrin Hein
Arheoloogid leidsid suurima antiikaegse inimkätega tahutud kiviploki
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Liibanonis Baalbekis leiti iidne inimkäega tahutud kiviplokk, mida peetakse suurimaks
Liibanonis Baalbekis leiti iidne inimkäega tahutud kiviplokk, mida peetakse suurimaks Foto: io9.com

Saksamaa arheoloogide sõnul leidsid nad maailma suurima antiikajast pärit inimkätega tahutud kiviploki, mille vanus on üle 2000 aasta.

Pooleldi maapinnas olev kiviplokk on 19,6 meetrit pikk, kuus meetrit lai ja 5,5 meetrit kõrge, edastab Discovery News.

Asjatundjate arvates võib see kivimürakas kaaluda 1650 tonni olles sellega suurim antiikajast pärit töödeldud kivi.

Saksamaa arheoloogiainstituudi teadlased avastasid selle väljakaevamistel Liibanonis Baalbekis.

Kunagi asus seal Rooma impeeriumisse kuulunud Heliopolis, kus olid ühes suuremad Vana-Rooma templid.

Lubjakivimurd asus Heliopolisest vähem kui ühe kilomeetri kaugusel. Sealt leiti veel kaks suurt inimkätega tehtud kiviplokki, millest üks kaalus 1240 tonni ning teine, mis sai nimeks Hajjar al-Hibla ehk Raseda naise kivi, kaalub umbes 1000 tonni.

Kolmas ja suurim kivi leiti Hajjar al-Hibla alt ning see oli pooleldi maapinnas.

«Kolmanda kivi sile pind näitas, et seda oli samuti töödeldud ning arvatavasti taheti seda kasutada nii suurena nagu see on. See kivi on seni leitud antiikaja ehitusplokkidest suurim,» teatasid arheoloogid.

Sakslased tegid väljakaevamisi koos kohaliku tuntud arheoloogi Jeanine Abdul Massihiga. Nende eesmärgiks oli saada uut informatsiooni iidse kivimurru ja megaliitide transportimise kohta.

Arheoloogide arvates võib suur lubjakivist plokk pärineda vähemalt aastast 27 eKr kui Baalbek (Heliopolis) oli Rooma impeeriumi linn ning seal algasid mitme suure templi ehitustööd. Linna laiendati umbes 2. sajandini pKr.

Arheoloogide sõnul oli teada, et hiiglaslikke kiviplokke kasutati näiteks Heliopolise Jupiteri templi ehitamisel.

Jupiteri templist on säilinud üsna väike osa, kaasa arvatud kuus massiivset sammast ja 27 suurt lubjakivist alusplokki, millest kolm on eriti suured kaaluvad umbes 1000 tonni.

Kuidas need suured kiviplokid karjäärist templi ehituspaika transporditi on seni mõistatus.

Välja on pakutud, et paika hakati templit ehitama seniarvatust varem ning need võivad pärineda isegi Makedoonia keisri Aleksander Suure ajast, kes asutas Heliopolise 334. Aastal eKr.

Arheoloogide arvates võidi  kunagi tahta nüüd leitud hiiglaslikku kiviplokki kasutada Jupiteri templi ehitamiseks, kuid selle suuruse tõttu võis olla seda võimatu transportida. Kuid see võis ka oma koostiselt olla vähekvaliteetne. Sellele viitavat Hajjar al-Hibla plokk, mis tõesti jäeti kivimurdu selle viletsa kvaliteedi tõttu.

Edasiste uuringutega loodetakse saada selgust, kas vilets kvaliteet oli suurte kiviplokkide mittekasutamise põhjuseks.

Märksõnad
Tagasi üles