Teadlased avaldasid uut informatsiooni iidseks «arvutiks» nimetatud Antikythera mehhanismi kohta.
Video: iidne «arvuti» paljastas veel oma saladusi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. detsember 2014, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maailma esimeseks arvutiks» peetav mehhanism leiti 1901. aastal Kreeka vetest Antikythera saare lähedalt laevavrakist, edastab foxnews.com.
Argentina Quilmesi ülikooli ajaloolane Christiàn Carman ja USA Puget Soundi ülikooli füüsik James Evans avaldasid nüüd uusi fakte selle mõistatusliku kellamehhanismi meenutava «masina» kohta.
Uus uuring näitas, et Antikythera mehhanism on seniarvatust 50 – 100 aastat vanem, valmides umbes 205. aasta paiku eKr.
Uurijate sõnul võimaldas see masin iidsetel kreeklastel ennustada päikese- ja kuuvarjutusi, kuid ka kuufaase ja planeetide liikumist väga täpselt.
Evans ja Carman on veendunud, et masin ei põhine Vana-Kreeka trigonomeetrial, vaid Babüloonia matemaatikal.
Teadlased uurisid dokumente, milles kajastati antiikajal toimunud päikese- ja kuuvarjutusi. Leiti, et Anthikytera mehhanismi varjutusdaatumid kattusid Babüloonia ülestähendustega.
«Neis arvutustes võeti arvesse päikese ja kuu anomaaliaid, kuu- ja päikesevarjutuse tsükleid ning teisi astronoomilisi aspekte. Saladuste lahendamine on raske, sest Antikythera mehhanismist on säilinud vaid kolmandik,» selgitasid teadlased.
Kuulus Vana-Kreeka matemaatik Archimedes suri 212. aastal eKr ning see tekitas küsimuse, kas kuulsal mehel oli selle masina loomisega mingi seos. Masin valmis küll pärast tema surma.
Antikythera mehhanismi hoitakse Ateenas arheoloogiamuuseumis.