Suri Ühendkuningriigi kõige vägivaldsemaks kurjategijaks peetud «Mad» Frankie

Frankie Fraser Foto: SCANPIX

Briti meedia teatas, et riigi kõige julmemaks ja vägivaldsemaks peetud kurjategija «Mad» Frankie Fraser suri.

Endine kuriteokaaslane Eddie Richardson kinnitas, et Fraser suri haiglas 90-aastasena.

Kurjategija veetis erinevate kuritegude eest oma pikast elust 42 aastat trellide taga. Ta tegeles nii piinamiste, tapmiste kui väljapressimistega, korraldas vanglamässu ning sai ka kuuli pähe, kuid ei surnud selle tagajärjel.

Teda tunti aastatid kui Ühendkuningriigi kõige julmemat meest.

Fraser tegutses Londonis gängsterite «kuldajastul» 1960. aastatel ning ta oli kahe kuritegeliku grupeeringu Kray kaksikute ja Richardsoni vendade juht.

«Ta elu oli pikk ning mitte kõige hullem. Viimased kolm eluaastat põdes ta Alzheimerit ning ta vist ei teadnud isegi, mis päev on,» sõnas endine gängikaaslane Eddie Richardson.

Fraserist sai kurjategija juba üsna noores eas ning mehe elulugu on nagu mõnest krimifilmist.

Fraser sündis 1923. aastal Lõuna-Londoni vaesesse viielapselisse perre. Ta vanemad ei tegelenud kuritegevusega. Legendi kohaselt avastas Fraser juba teismelisena, ta kuritegevusega saab ära elada ja isegi jõukaks saada. Esimesed vargused olevad ta toime pannud koos oma noorema õega.

Teise maailmasõja ajal ei läinud ta sõjaväkke, vaid kasutas majanduslikku kitsikust kui ka politsei peaaegu olematut kontrolli enda kasuks ära

«Sõda oli suurepärane aeg, seda just gängsteri ja kurjategija vaatenurgast vaadatuna,» meenutas Fraser hiljem.

Sõja ajal oli kaupa ja süüa vähe ning kõike sai limiteeritult talongide eest.

«Tekkis must turg, kus liikus igasugust kaupa. Inimesed olid valmis kõigeks, et saada eluks vajalikku. Käiku läksid nii altkäemaksud kui reetmine,» selgitas gängster.

Fraser sai hiljem Londoni allmaailmas hüüdnime Mad ning seda ta julma tegevusviisi tõttu.

Teda austati ja kardeti, kuid samas veetis ta suure osa oma elust trellide taga.

Fraseri halb maine kasvas veelgi pärast 1967. aasta kohut, kus teda süüdistati julmas piinamises. Kohtus ilmnes, et ta tõmbas oma ohvril üks haaval hambad suust välja.

Kohus määras pika vanglakaristuse nii Fraserile kui ka ta kuriteokaaslastele vendadele Richardsonidele.

Fraser ei saanud pahandusteta ka vanglas ning tekitas seal kaose. Väidetavalt oli tema see, kes korraldas 1969. aastal halva mainega Parkhursti vanglas mässu.

Fraser pääses vabadusse 1980. aastate lõpul, kuid temasse ei suhtutud kui kurjategijasse, vaid kui staari.

Fraser tunnistas ühes intervjuus, et tema poolt korda saadetud julmused piinavad teda.

1992. aastal tungiti talle ühe Londoni ööklubi ees kallale ning teda tulistati pähe. Fraser jäi sellest siiski ellu.

Mida vanemaks ta sa seda enam ta kahetses tehtut.

Ta pidas blogi, milles lahkas oma kuritegusid kui ka lükkas ümber ja selgitas oma tegude kohta liikuvat informatsiooni.