Tõrva Loits lõi ürgse ja jõulise meeleolu

Foto: Erakogu

Laupäeval toimus juba kolmas Tõrva Loits, mis sel aastal varasemast märksa enam tulevärki pakkus. Samas ei sujunud korraldus sugugi probleemideta.

«Kui eelmistel aastatel olime loitsuga järve kaldal, siis seekord valisime toimumispaigaks Tõrva gümnaasiumi staadioni: rahvas ei mahu järve äärde ära,» rääkis Tõrva linnapea Agu Kabrits. «Varem oli ka lauljatel laval kitsas ning rahvas oli liiga tihedalt koos. Eestlane ei ole itaallane, kes suudaks teise inimesega nägupidi koos olla.»

Uhke tulepeo lõi lahti Hardi Volmer, kes oli juba teist korda loitsu «lausuja» rollis. Tõrva neidudekoor esitas Tõrva meesansambli saatel Priit Pajusaare ja Aapo Ilvese spetsiaalselt Tõrva linnale kirjutatud «Kodulaulu». Kaugemalt tulnutest esinesid peo esimeses pooles Liisi Koikson, Marko Matvere, Kristjan Kasearu ja Birgit Varjun.

Ootamatud apsakad

Esimene osa oligi meil mõeldud just lembelauludele ning teine puhtalt loitsule,” märkis Kabrits, kelle sõnul seekordne üritus väga hästi õnnestus. Samas tõdes ta, et täiesti ideaalseks Loits siiski ei kujunenud, kuna tekkis ootamatuid apsakaid.

«Me ei suutnud tagada A-ja B-sektori isoleeritust,» ütles linnapea. «Inimesed suunati nende õigetele kohtadele, aga keegi ei kontrollinud hiljem, kas kõik nendel ka istuvad.» Kabritsa kinnitusel ongi aga vead selleks, et neist õppida ning järgmisel aastal püütakse sarnast olukorda kindlasti vältida.

Ürituse teise osa avasid sada Lõuna-Eesti meestantsijat. Tõrvikud käes ning Metsatöll muusikalise poole pealt toetamas, liikusid nad pimeduses korraga lava tagant perve mööda alla. Märt Agu juhendamisel seatud liikumine pidi sümboliseerima ürgsust. Metsatöllu esinemist toetasid omakorda Irhena tulehaldjad.

Kabritsa sõnul sobis staadion jõulisuse ja ürgsuse tunnetamiseks hästi. «Ümber oli pimenev mets ja Metsatöll esines võimsalt,» sõnas ta. «Kuigi meestel läksid tantsides sammud segi, jätsid nende liikumine ja arvukus ning põlevad tõrvikud väga võimsa mulje, kui neid mäenõlvalt jälgisin.»

Mehed kogunesid pärast tantsimist eesmalolevale muruplatsile, kus Hardi Volmeri loitsimise saatel puust pigilind ning ilutulestik süüdati.

Korraldajad näevad loitsimises puhastavat väge, mis vabastab tule abiga halvast ja tõotab Tõrva linna elanikele järgnevaks aastaks head. Kabritsa sõnul on Eestis kaks head loitsijat: Hardi Volmer ja Peeter Volkonski, kes loitsis Tõrvas möödunud aastal. «Hardi on täiesti omas elemendis,» märkis Kabrits. «Palusin juba, et ta Tõrva Loitsu patrooniks jääks.»

Tõeline Eesti Asi

Aapo Ilves nimetas Tõrva Loitsu tõeliseks Eesti Asjaks. «Häguse kontseptsiooni ja tehniliste apsude kiuste on pärast väga hea meel,» lausus ta.

Selleaastasel loitsul olid läbivad märksõnad «tõrv» ja «tuli». Et need vaid sõnade tasemele ei jääks, oli sepatööd ja tõrva tegema kutsutud üle 22 aasta sepa ametit pidanud Otepää mees Mart Salumaa.

Tõrva Loits on kolme aasta vältel meelitanud Lõuna-Eesti väikelinna Tõrva inimesi üle kogu Eesti, sealhulgas prominentseid isikuid. Seekord võis rahva seas liikumas näha muu hulgas kaitseminister Jaak Aaviksood, poliitikuid Ester Tuiksood, Jüri Ratast, Kadri Simsonit ja Erki Noolt. Kabritsa sõnul soovitaksegi üritus Tõrva kaubamärgiks muuta.

Tõrva elanik Silver Joosep, kes tuli Tõrva Loitsule koos poja ja lapselapsega, usub, et üritus on oluline nii Tõrva mainele kui ka Valgamaa inimestele. «Loits aitab terve meie linna Eesti kaardile tuua, sest siia tuleb iga kord inimesi kogu riigist,» leidis ta.

Ilvesel üks soovitus

Aapo Ilvesel oli aga korraldajatele üks soovitus: «Rohkem tuleks Tõrva Loitsul oma mulginurga väge näidata ning vähem sissetoodud estraadi pakkuda.»

Korraldajate andmetel võis kohapeal olla külalisi umbes 3000 ringis, täpsemad arvud selguvad nädala jooksul. Eelmüük oli samuti parem kui varasematel aastatel. «Kui eelmisel aastal osteti eelmüügist umbes 700–800 piletit, siis sel aastal veidi alla 1500,» jäi Kabrits rahule.

Tõrva linn kulutas üritusele 100 000 krooni, sponsorite abil saadi juurde umbes 90 000.