Sangaste rukkimaarjapäev tõi ka olümpiavõitja ja Contra kohale, Evelin Ilvese leivast rääkimata

Tantsib Pärliine. Foto: Helju Keskpalu/Valgamaalane

Sangastes on leivavili rukkimaarjapäeval eriti suures aus: rukki auks tehti sporti ja korraldati laat kõige sinna juurde kuuluvaga. Päevajuht Contragi rõõmustas, et nii palju rahvast kokku oli tulnud.

Rukkihundi rahvajooks toimus Sangastes juba kolmandat korda. Start oli lossi ees, finiš Sangaste alevikus Rukki Maja õuel, kus kõik muugi toimus. Jooksu korraldasid MTÜ Kodukant Sangaste, AS Silva-Agro Sangaste Rukki Maja ja Sangaste vallavalitsuse moodustatud korralduskomitee koostöös sponsorite ja toetajatega.

Päevajuht Contra lõi hea tuju juba oma võrumurdelise muheda jutuga jooksjaid teele lähetades.

Osales 34 jooksjat, 18 kepikõndijat ja kuus last-jalgratturit. Kohalikke oli neist 18 pluss lapsed, teised olid Tõrvast, Otepäält, Valgast, Tõlliste vallast, Paidest, Tallinnast, Tartust, Haapsalust, Võrust, Murastest.

Erki Nool jooksis koos pojaga

Stardipaugu andis olümpiavõitja Erki Nool, kes ka ise rajale suundus. Tema ei läinud sinna aga sportlikku vormi näitama, vaid kaaslaseks üheteistkümneaastasele pojale Robinile, kes osaleda tahtis.

Kõigil rajale siirdunutel tuli läbida 9,1 kilomeetrit. Paremusjärjestust küll välja ei selgitatud, kuid elevust oli sellest hoolimata palju.

Kõigepealt jõudsid finišisse jalgrattaga sõitnud lapsed. Jooksjaist tuli esimesena rajalt Parksepa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Margus Koor, kellele elas kaasa ka abikaasa Christiane laste Caroli ja Krismariga.

Pereema oli uhke, et Margusel oli see viimase kahekümne tunni jooksul juba kolmas jooks. Rakveres osales mees jõustruktuuride spordimängudel ja sai 1500 meetris esikoha. Kaitseliidu 4 × 100 meetri teatejooksus tuli tema meeskond teiseks.

«Sangaste võistlusel on väga hea korraldus. Vahelduva maastikuga rada oli päris meeldiv ja viidad ilusasti näha. Et kaks joogipunkti oli, see üllatas mind,» rääkis võitja. Abikaasa tõi positiivsena esile ka osalustasu puudumise.

Vanim osaleja oli vaimustuses

Esimese naisena lõpetas jooksu endine Eesti meister maratonis Kaja Vals Tallinnast. Tema oli Sangastes koos Hermese jooksuklubiga. Klubi seisis sel päeval valiku ees, kas osaleda 28. rahvajooksul Tallinnas või Rukkihundi rahvajooksul. Otsustati Sangaste kasuks.

Selle klubi liige, kolmikhüppe veteransportlane Lembit Õunlo peab poole aasta pärast 70. sünnipäeva. Tema oligi jooksu vanim osaleja. Hermese president Jaan Vehlmann jooksis kord Õunlo ees, kord taga, fotoaparaat käes ja töös.

«Nool ja Contra, kogu Eesti rahva paremik on siin kohal. Milline loodus! See on suurem kui suurjooks. Siin suhtutakse jooksjasse inimlikult,» polnud Õunlo kiidusõnadega kitsi. «Siin saab jooksurõõmu. Kogu üritusel on rahvalikkuse atribuut juures, valitseb oma küla tunne,» lisas Kaja Vals.

Ka Otepää tüdrukud Sandra Tarikas ja Marit Toome olid rajaga rahul. Ainus, mis neid jooksu juures häiris, oli liiga palav ilm.

Esimese kepikõndijana ületas finišijoone Vaariku talu perenaine Maia Teder Keenist. Tema on treeninud end pärast hommikusi talitusi kõndides või joostes. «Palav oli, aga muidu olen pikemaidki distantse läbinud,» olid tema muljed.

PRIAs riigiametniku leiba söövad Kertti Pärli ja Riina Lättemägi tulid Tartust linnaelule vaheldust otsima. Nemad tegid seekord läbi kepikõnni. Mõlemale meeldis, et rada kulges just kõrvalteid pidi, mitte asfaldil. Linnalastena nautisid nad loodust. Positiivsena toodi välja seegi, et tee olnud ülihästi märgistatud.

Kõige kiirema jooksja, kõige kiirema naise ja kõige vanema jooksja järel said auhinna ka noorimad jooksjad Robin Nool ja Taavi Vihmann ning kõige nooremad võistlejad üldse – 2001. aastal sündinud ratturid Keron ja Kristo Luht.

Muu hulgas ka võitjaid autasustanud Erki Noole hinnangul oli õhk väga lämbe ja niiske ning joosta raske. Nemad Robiniga vahepeal seetõttu jalutanud ka. Muidu luges ta aga üritust mõnusaks. Talle meeldis, et rahvas oli rõõmus ja ettevõtmise taga oli inimeste vabatahtlik tegevus.

Noole arvates on vajalik, et lapsevanem kõnniks, jalutaks, jookseks lapsega koos. «Vanemate osa laste spordi juurde toomisel on määrava tähtsusega,» on tema veendumus. «Pühajärve jooksu läbisime ka Robiniga koos. Too oli veidi pikem. Sangaste distants oli piisav. Poisile jääb see kindlasti meelde,» kõneles Nool.

Kihnu Virve meelitas laadale

Laada kultuuriprogrammis esinesid kanneldaja Ilmar Tiideberg, lõõtspillimängija Aivar Teppo, Antsla tantsuselts Pärliine ning soolotantsijana seltsi juhendaja Leili Väisa. Kontserdi andis Kihnu Virve pereansambel. Lapsed said lõbutseda õlemaal, kus neid ootasid suured põhupallid.

Laadal müüdi näiteks Sangaste lossi kõrval kasvatatud ja eelmisel päeval 92aastase jahvataja töö tulemusena leivajahuks saanud rukist ja kukeseentega odrajahukaraskit. Joogijanu kustutust osteti müüjalt, kes pakkus jogurti-kamajooki metsmaasika või mustikaga.

Karula lihatööstus Viljandimaalt oli väljas täisliha-, lepasuitsu- ja küüslauguvorstiga. Selle firma toodang olla Silva-Agros muul ajal ka müügis. FIE Tartumaalt müüs suitsuliha ja maasinki.

Tallinnas Koplis asuv Merriba meierei oli püsti pannud juustutelgi. Seal käidi sõiraga maiustamas.

See, kes ka kultuuriprogrammist osa saada tahtis, ei jõudnudki kogu laadakaupa läbi vaadata. Igatahes ehteid, keraamikat, põnevaid kaisupatju, kaltsuvaipu, punutisi, täispuitmööblit, lilli ja põõsaid ning mitmesugust vanakraami müüdi ka. Üks proua Tartust korraldas laadal oma kinni läinud rõivaste ja jalanõude kaupluse tühjendusmüügi.

Ühel letil olid käsitsi valmistatud glütseriinseebid, mille koostises peale Sangaste rukkijahu kitsepiim, kummel, oliivi- või porgandiõli, mesi. Oli ka karurasvast, kuusevaigust ja seebikivist seepe.

Kasutatud munakarpidest ja igasugusest pudi-padist oli valmistatud süüteroose, mis käteparafiiniga kaetud.

Kuigi Sangaste villaveski  1. juulist kinni läks, oli omanik ühe mehe laadale lõngu müüma saatnud.

Kõige kallimalt müüdi Evelin Ilvese leib

Võistlustules oli kolmteist karaskit. Põhimaterjaliks oli peale tavalise odrajahu valitud ka neljavilja- või kaerahelbeid. Lisatud oli näiteks peekonit, räimefileed, porgandit, kohupiima, õuna ja hernest.

Konkursi võitis Sangaste Linnase müügijuhi Viive Puudisti kaerahelbekarask.

Heategevuslikule koduleivaoksjonile oli toodud viis leiba. Maire Baumverki singileib «Maamehe lõunaoode» müüdi 95 krooniga, Riina Pilli leib koos leivaluuletusega sai müügihinnaks 80 krooni.

Eesti Põllumajandusmuuseumis tehtud leib ja Sangaste valla «Etem emme» müüdi kumbki 100 krooni eest ja nende mõlema omanikuks sai firma Sanlind töötaja Kristjan Liivamägi. «Kodus on süüa ka vaja,» vastas ta küsimusele, miks ta nii toimis. Mõtlesin ka oksjoni ideele,« lisas siis.

Liivamägi oleks viimase leiva ka ostnud, aga nii palju raha tal ei olnud kaasas – Ärma talu perenaise Evelin Ilvese küpsetatud leib leidis ostja 600 krooni eest.

Oksjonist saadud tulu läheb nende laste toetuseks, kes endale koolitarbeid osta ei jõua. Lapsi sai üritusel aga toetada ka leiba ostmata.

Valgamaalase küsimusele, kuidas see päev meeldis, vastas Contra: «Rahvast on palju kokku tulnud. Õhkkond on võimas.» Muheles veidi ja lisas kavalal ilmel: «Rahval paist hää olevat. Mul ei ole ka päiv nahka lännu.»