Mida pime aeg võib tervisega teha?

Kaamos võib tekitada mitmeid terviseprobleeme Foto: SCANPIX

Põhjapoolkeral on hilissügis ning üsna pime aeg, mis mõjutab nii vaimset  kui füüsilist tervist.

Soomes tehtud kaamosuuringu kohaselt mõjutab pimedus kuni kolmandikku inimesi, kirjutab iltasanomat.fi.

Asjatundjate sõnul saab kaamoseprobleemi vastu võidelda näiteks sportides ja õige toitumisega.

Pime aeg tekitab masendust – sellega kaasneb ärevus, närvilisus, hea enesetunde ja positiivse ellusuhtumise langus ning lootusetusetunne. Samuti vajatakse pikemat uneaega, füüsiline aktiivsus kahaneb, söögiisu kasvab ning tarbitakse rohkem süsivesikuid ja suhkrut. Samuti seksitakse vähem. Kõik see kokku viib organismi tasakaalust välja ning kehakaal võib kerkida.

Ekspertide sõnul on kaamosesümptomid kõige tugevamad pärastlõunasel ajal ja õhtul. Esimesed pimedusest tingitud masenduse märgid võivad ilmneda juba oktoobris ning on kõige tugevamad novembri keskpaigast kuni jaanuari lõpuni. Veebruaris-märtsis on juba natuke rohkem valget aega ning siis hakkavad need leevenema.

Uuringute kohaselt on 10 – 30 protsendil põhjamaalastest sügistalvisel ajal mitmeid vaimse ja füüsilise tervise probleeme, mille põhjuseks on just pimedus.

Asjatundjad soovitavad raviks kasutada raviva valgusega lampe, mille juures tuleks olla just hommikuti. Võimalusel tuleks valgel ajal palju väljas olla.

Tekib lohutussöömise efekt – pime aeg kasvatab isu ning siis hakatakse eelistama toitu, milles on palju süsivesikuid. Need mõjutavad aga organismi virgats- ja mõnuainet serotoniini. Pimedal ajal tekib organismis vähem serotoniini, süsivesikud aga mõjutavad keha nii, et selle aine tootmine suureneb.

Kui süüakse liiga palju ja ei liiguta, siis kehakaal hakkab kasvama.

Asjatundjate sõnul saab süsivesikute liigtarbimist hoida kontrolli all kui süüakse regulaarselt ning õhtul ei sööda liiga palju.

Pidev väsimus – talvel on valgust vähem ning see teeb uimaseks, väsinuks ja uniseks. Sellest võitu saamiseks aitab regulaarne liikumine. Sportida tasuks 3 – 4 tundi enne magama minemist. Kui sporditakse vaid tund enne magamist, siis võib organism olla ikka liiga aktiivne ning magama jäämisega tekib raskusi.

Vererõhu tõus – sügistalvisel ajal võivad tekkida liigkilod, mis omakorda kergitavad vererõhku. Kaamose ajal võivad võimenduda varasemast kõrgvererõhu all kannatajatel mitmed terviseprobleemid.

Kehakaalu langetamine normaalseks aitab alandada ka vererõhku. Kui kehakaal ei lange, võib tekkida pikaajaline vererõhuprobleem.

Kasvab leukeemiarisk – päikesevalguse vähesus ja gripiepideemia võivad kasvatada leukeemiasse haigestumise riski. Leukeemia võib tekkida aastate jooksul kahe järjestikuse geneetilise vea tulemusena. Geeniprobleemide taga on tavaliselt D-vitamiini puuduse ja gripi koosmõju.

Asjatundjate sõnul saab talvisel ajal D-vitamiini näiteks kalast ja teistest toiduainetest, milles on palju D-vitamiini.