Kiskjad kisuvad jälle

"Kiskjad". Foto: promo

„Kiskjad“
Osades Adrien Brody, Laurence Fishburne, Topher Grace, Alice Braga, Danny Trejo.
Lavastanud Nimrod Antal.
1 tund ja 47 minutit.
Hinnang: vaadatav.
Vaata kinode kavasid siit.

1987. aasta suvel jõudis maailma kinoekraanidele linateos, milles rühm USA armee eriüksuslasi saadetakse Kesk-Ameerika džunglitesse päästma mingisugust tähtsat valitsustegelast. Kohapeal selgub, et asjad pole sugugi nii, nagu need olema peaksid, ja võrdlemisi lihtne ülesanne muutub peagi meeleheitlikuks olelusvõitluseks, mis seab vastamisi lihast ja luust inimese ning kaugelt kosmosest pärit tulnuka. See film kandis tagasihoidlikku pealkirja „Kiskja“.

Kakskümmend kolm aastat, lugematuid koomikseid ja niisama palju raamatuid, mõnda videomängu, ühte korralikku ja kahte poolikut järge, mis ei suutnud enam esimese osa edu korrata, hiljem otsustas frantsiisi õigusi omav stuudio tagasi juurte juurde pöörduda ja sarjale uue hingamise anda.

See ülesanne usaldati tunnustatud filmimehele Robert Rodriquezele, kes on kinomaailmas tuntud oma efektiivsuse ja visiooni poolest. Nimelt on Mehhiko päritolu režissöör juba korduvalt tõestanud, et suudab minimaalsete vahenditega maksimaalse tulemuse saavutada. Üleilmse masu ajal pole see sugugi halb omadus.

Äsja meie kinodesse jõudnud „Kiskjate“ järgi otsustades oli tegu kahtlemata õige valikuga, kuigi lõpptulemus pole sugugi nii hea, kui see oleks võinud olla. Eelkõige just sisulist külge silmas pidades.

Jällegi on linateose keskmes kamp eriliste omadustega tapamasinaid, kuid sel korral pole tegu pelgalt sõdurite, vaid hoopis musta südametunnistusega kõrilõikajate, sarimõrvarite ja eliitväelastega. Jällegi peavad nad ekslema mööda troopilisi vihmametsi ja jällegi harvendab nende ridasid kummaline tulnuk-kütt.

Põhimõtteliselt on „Kiskjad“ sarja esimese osa uusversioon. Originaaliga võrreldes märkimisväärseid muudatusi ei ole. Sisu on sama, tegelaskujude läbilõige samuti ja isegi võttepaigad jätavad samasuguse mulje. Erinevus peaks sisse tulema asukohas, mis sel korral on paigutunud kosmoseavarustes leiduvale tundmatule planeedile, kuid vähegi hooletumal vaatamisel võib isegi see fakt meelest minna või tähelepanuta jääda. Ometi serveeritakse „Kiskjaid“ kui originaali täieõigusliku järge, mis peaks kõik täiesti uude valgusesse asetama.

Tegelikult ei saa filmi puudujääkides selle produtsenti, lavastajat ja stsenariste süüdistada. Nemad tegid täpselt seda, mida neilt oodati, ja valmistasid vastavalt stuudio soovidele keskpärase ulmemäruli, mis mitte millegi poolest silma ei paista. Selle eest neile igatahes au ja kiitus.

Kahjuks jääb publikule ainult sellest teadmisest natuke väheks.