Eurolaulu Raadio

Video: hiiglaslik must auk või pikaajaline supernoova?

Kunstniku nägemus mustast august

FOTO: SCANPIX

Astronoomid on uurinud aastakümneid 90 miljoni valgusaasta kaugusel asuvat kosmilist fenomeni.

Arvatakse, et tegemist on kas hiiglasliku musta augu või hiigeltähe pikaajalise supernoovaga.

Uuritav objekt kannab tähistust SDSS1133.

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on seda uurinud Hawaiil Mauna Kea Kecki observatooriumi ja Pan-STARRS1 teleskoobi ning NASA Swift satelliidi abil. Saladust püütakse lahendada infrapuna uuringutega.

Briti astronoomiaväljaandes Monthly Notices of the Royal Astronomical Society avaldatud artiklis seisab, et esmalt peeti fenomeni supernoovaks. Samas ei ole mitte ükski varem jälgitud supernoova olnud nii pikaajalise kestusega.

See tähelepanek pani teadlased kahtlema, et tegemist on oma elu lõppjärku jõudnud tähega,  mis on plahvatanud ning mille heledus on kasvanud miljoneid kordi. Siis tekib ülitihe objekt, mille energiahulk on sama suur kui Päike kiirgab terve oma elu jooksul.

Teise teooriana pakuti välja, et tegemist on suure musta auguga, mis võis tekkida kui kahe galaktika mustad augud kokkupõrkel ühinesid.

Tekkinud hiiglaslik must auk lendas mingil põhjusel galaktikast välja.

Tavaliselt asub must auk oma galaktika keskmes, kuid SDSS1133 asub oma galaktika keskpunktist vähemalt 2600 valgusaasta kaugusel.

«Praegustel andmetel ei ole meil veel teada, kas tegemist on pikaajalise supernoova või hiiglasliku musta auguga,» teatas Šveitsi rahvusliku tehnoloogiainstituudi astronoom Michael Koss.

Müstiline objekt asub galaktikas Markarian 177, mis Maalt vaadatuna on Suure Vankri tähtkujus.

Šveitsi teadlased analüüsisid kümneid aastaid selle objekti kohta kogutud andmeid. Esimesed teated SDSS113 kohta pärinevad 1950. aastatest.

Viimase poole aasta jooksul tehtud uurimised on näidanud, et objekt on muutunud veelgi nähtavamaks.

Astronoomide sõnul on tegemist erakordse fenomeniga, mis seni on ainulaadne.