Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Miks kamina ees on kerge lõõgastuda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kaminatuili
Kaminatuili Foto: SCANPIX

USA Alabama ülikooli teadlased uurisid, miks kamina ees on mõnus ja kerge lõõgastuda, seda eriti siis, kui väljas paugub pakane.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandab vererõhku ning kogu keha rahuneb, edastab foxnews.com.

Tule ja sellest tekkiva soojus nautimine ulatub inimkonna alguaegadesse kui õpiti tuld tegema ning hõimuliikmed kogunesid õhtuti lõkke ümber.

Antropoloog Christopher Lynn küsitles uuringus 226 täiskasvanut ja palus neil vaadata kaminatule videot. Samal ajal mõõdeti nende vererõhku.

Katsealustel paluti veel meenutada oma varasemaid kogemusi kamina ja tulega.

Uuring näitas, et kaminatule vaatamine alandas vererõhku keskmiselt viie protsendi ulatuses. Videol oli kuulda ka kaminapuude prõksumist.

Mida kauem katsealused kaminatuld vaatasid, seda rahulikumaks muutusid.

Poolele kontrollgrupile näidati samuti kaminatule videot, kuid ilma helita. Teisele poolele aga tagurpidi keeratud pilti kaminast. Mõlema grupi liikmetel täheldati vererõhu tõusu.

Uurijate sõnul haarab elus tuli inimese nii-öelda endasse ja sellele keskendutakse.

Kaminatule vaatamisel on seega lõõgastav ja stressi vähendav funktsioon.

Hiljem tehtud kirjalik test näitas, et kaminatuld nautinud olid altruistlikumad ja neil oli suurem empaatia.

Lynni sõnul mängis lõke iidsetele aegadel kui oli pime tähtsat rolli olles valgusallikas ning samas näitas kätte potentsiaalsed ohuallikad.

«Kiviajal elasid inimesed suurte kogukondadena ning koguti koopasse elusa tule ümber. See tuli andis turvalisustunde ning andis sooja. Arheoloogilised tõendid näitavad, et varajased inimesed võisid looduslikku tuld kasutada enne seda, kui leiti viis, kuidas seda lihtsalt tekitada. Külma kliimaga paikades oli tuli eriti tähtis ning seal elanud hõimudel oli tulevalvur, et tuli ei kustuks. Neil, kes said looduslikku tuld, oli ellujäämiseelis nende ees, kellel seda ei olnud,» selgitas uurija.

Tagasi üles