Video: kas Siberist leitud mammutit on võimalik kloonida?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaalt Siberist 2013. aastal leitud mammutijäänused
Venemaalt Siberist 2013. aastal leitud mammutijäänused Foto: SCANPIX

Möödunud aastal leiti Siberist hästi säilinud mammutijäänused ning teadlased arutavad, kas mammuti kloonimine on võimalik.

Mammutit uuriti, tegemaks kindlaks, kuidas ta elas ja toitus ning mille tõttu suri, edastab Discovery News.

Uurijaid huvitas, kas mammutijäänustes on säilinud analüüsikõlblikku DNAd, mis annaks võimaluse mammutit kloonida.

USA uurimisasutus Smithsonian Institution tegi Siberi mammutileiust dokumentaalfilmi ning selles arutatakse, kas mammuti kloonimine on reaalselt võimalik.

Vene teadlased leidsid selle mammuti 2013. aastal Malõi Ljahovski saarelt saades varem põhja küttidelt selle kohta vihje.

Teadlaste sõnul paistsid igikeltsast välja mammuti kaks võhka. Väljakaevamise paljastus aga peaaegu terve mammut.

Mammuti ümber oli näha külmunud punakat ollust, mis oli veri. Samuti oli sel mammutil kudesid üsna palju ja hästi säilinud.

Uurijate sõnul on varasemate mammutileidude puhul olnud vähem säilinud ning neilt ei leitud ka DNAd, mis võimaldaks kloonimist.

Leid viidi Jakutskisse, kus ekspertidel oli aega seda põhjalikult uurida vaid päevi enne kui tekkis lagunemisprotsess.

Süsinikuuring näitas, et tegemist on emase mammutiga. Hammaste uurimine paljastas, et tegemist oli umbes 50-aastase mammutiga.

Lisaks leiti, et see emane oli sünnitanud vähemalt kaheksa poega ning tal oli olnud üks nurisünnitus.

Seedeorganites olevad jäänused näitasid, et ta toitus rohumaade taimedest, kuid ka lilledest.

Mammut hukkus sattudes sooalale, kuhu ta sisse vajus. Loom oli veel elus kui ta kallal käisid maiustamas mitmed röövloomad, kaasa arvatud hundid.

Kui teadlased uurisid mammuti õlaosa, siis sealt paljastus veel verd. Laborianalüüs näitas, et veresooned olid lõhkenud, kuid neis oli veel hemoglobiini, mis kannab veres hapnikku edasi.

Mammutid elasid jääajal ning suutsid ellu jääda ka väga madalate temperatuuride juures. Just hemoglobiin mängis nende ellujäämises suurt rolli.

Teadlased ei ole mammuti kloonimise võimalikkuse suhtes üksmeelel. Selleks on vaja saada korralikku DNAd.

DNA on kergelt kahjustatav ning seda saab säilitada madalal temperatuuril. Ka mammutid on leitud madalate temperatuuridega aladelt igikeltsast, kuid seni ei ole õnnestunud leida kahjustamata DNAd, mille abil saaks mammutit kloonida.

Uurijate sõnul on uuritud mammut kõige tõenäolisem mammuteksemplar, millelt võiks vajalikku geneetilist materjali leida.

Harvardi ülikooli teadlase George Churchi sõnul saab mammutit kloonida ka siis kui kahjustamata DNAd ei leita. Tema sõnul saaks Siberi mammutist leitud geneetilist materjali segada tänapäeva elevantide omaga ja vaadata, milliseid loomi see annab.

Tagasi üles