Mida peidavad endas Siberi müstilised kraatrid?

Siberi kummalistest kraatritest üks

FOTO: SCANPIX

Kuus kuud tagasi teatas meedia, et Siberisse on ilmunud kummalised, oletatavalt metaani tõttu tekkinud kraatrid.

Esimene selline kraater leiti Jamali poolsaarel juulis ning hiljem veel kaks, edastab news.com.au.

Paigale anti hüüdnimeks Maailmalõpp.

Internetis käivitusid spekulatsioonid, mis augud need on. Välja pakuti alates meteooridest kuni relvakatsetusteni.

Hiljem aga tuli teaduslik teooria – need tekkisid maapinnas olnud metaanigaasi tõttu, mis plahvatas.

Teadlasi huvitas, mis on nende aukude sees ning paika korraldati ekspeditsioon.

Uurijategruppi juhtis Venemaa arktiliste uuringute keskuse direktor Vladimir Puškarev. Nende raport nähtu kohta ilmub hiljem.

«Meil õnnestus mägironimisvarustuse abil kraatrisse laskuda. Seal on ronida kergem talvel, mitte suvel. Põhjuseks asjaolu, et maapind on külmunud ning tugevam,» selgitas Puškarev.

Teadlased leidsid kraatri põhjast külmunud järve, milles leidub gaasi.

«Selle minijärve sügavus on umbes 10,5 meetrit, kuid see võib olla ka sügavam. Ootame võetud proovide põhjal selle kohta täpsemaid andmeid,» jätkas teadlane.

«Meie teooria kohaselt oli maapinnas mitmesaja meetri sügavusel metaangaas ning gaasi leidus ka maapinnale lähemal. Gaas kogunes pikka aega, segunes õhuga või veel millegagi ning tekkis plahvatus, mille tagajärjel tekkis kraater,» teatas uurija Vladimir Potapov.

Teadlased oletavad, et need kraatrid on seotud kliimamuutuse ja atmosfääri soojenemisega, põhjustades Siberi tundra igikeltsast oleva metaangaasi pinnale tungimist.

Viimased aastad on temperatuuride poolest olnud 120 000 aasta kõige soojemad ning jää ja igikeltsa sulamine on olnud kiire.

Jamali kraatrite paigas on ka kaks tektoonilist murranguvööndit  ning arvatakse, et ka need võisid metaani kogunemisel rolli mängida.

Vene teadlased loovad saadud info põhjal mudeli, mis peaks aitama lahendada kummaliste kraatrite saladuse.

Satelliidipiltide abil loodetakse saada informatsiooni ka kahe seni uurimata kraatri kohta ning teha kindlaks, kas see fenomen on ka varem aset leidnud.

Tagasi üles