Mis põhjustas naise kummalise haiguse – kass või koer?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kass
Kass Foto: SCANPIX

Hollandis sai üks naine kummalise bakterinakkuse ning arstid kahtlustasid, et selle põhjustajaks oli kass.

46-aastane naine pöördus arstide poole kaebustega, et ta on pidevalt väsinud, öösel magamise ajal ta higistab ning tal on paremas kõhupooles valu, kirjutab Live Science.

Juhtumiga kursis oleva Amsterdami Onze Lieve Vrouwe Gasthuis haigla arsti Marloes van Ierland van Leeuweni sõnul tehti naisele kompuutertomograafia uuring.

Sellest ilmnes, et naisel on maksas, pankreases ja peensooles moodustised. Lisaks ilmnes veel ta organismis normaalsest kõrvalekaldeid, kaasa arvatud punetavad laigud nahal.

Arstid arvasid esmalt, et patsient põeb vähki.

Biopsia näitas, et tegemist ei ole vähi, vaid nakkusega. Arstid tegid naisele lisauuringuid, kuid nad ei leidnud ta organismist baktereid, seeni ega viiruseid.

Vereuuring näitas lõpuks, et naisel on Bartonella bakteri nakkus.

Bakter Bartonella henselae tekitab sellist haigust nagu kassi kriimustustõbi. See võib tekitada lümfide paistetust, palavikku, peavalu, uimasust ja isutust.

Inimesed võivad selle tõve saada oma kodukassidelt, kellel 35 protsendil on see bakter olemas.

«Inimesed ei haigestu sellesse just sageli. Selliseid haigusjuhtumeid on üsna vähe,» selgitas USA New Yorgi veterinaar Greg Nelson.

Kassid saavad selle bakteri tavaliselt kirpudelt või teistel nakatunud kassidelt. Haigus kandub edasi kui kass hammustab või sügab ta nahal olevat kirbu hammustuskohta. Kirbu eritised jõuavad talle suhu ning nakatavad organismi.

Kassid omakorda annavad haiguse edasi kui nad hammustavad või küünistavad inimesi või lakuvad inimkehal olevaid haavu.

Inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk, kaasa arvatud lapsed, võib tekkida raske nakkushaigus. Nahale võivad tekkida punetavad laigud, kannatada võib saada näiiteks maks ja põrn.

USA Stanfordi ülikooli meditsiiniteadlase Lucy Tompkinsi sõnul saab nakkus alguse ühest hammustusest ning levib siis kogu organismis.  

Tompkinsi kinnitusel mõjutab Bartonella henselae organismi punaseid vererakke.

Selle naise juhtumis ei selgunud, kas ta sai nakkuse kassilt, kuna tal ei olnud kassihammustusi ega –kriimustusi.

Naisel oli aga meeles, et üks noor koer hammustas teda paar nädalat enne haigestumist jalga.

Arstid ei välistanud, et ta võis nakkuse saada hoopis koeralt ning nakatus Bartonella henselae bakteriga.

Uuringutel see lõplikku kinnitust ei saanud.

Arstid määrasid talle raviks viiepäevase antibiootikumide kuuri. Nelja kuuga on naise tervis paremaks läinud.

Enamikul juhtudel kaob kassi kriimustustõbi iseenesest ja ilma antibiootikumideta.

Loomaarstide sõnul on teada paari juhtumit, mil koertel on leitud Bartonella henselae bakter.

Erinevaid Bartonella baktereid leidub teistelgi loomadel peale kasside ka koerte.

Tagasi üles