Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimissond Rosetta saadab täna oma roboti Philae komeedi 67P/ Tšurjumov-Gerasimenko pinnale seda uurima.
Pildid: Rosetta saadab täna robot Philae komeeti uurima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on esimese korraga, mil komeedile uurimisrobot saadetakse, edastab YLE.
Rosetta ja Philae seadmete hulgas on neid, mille on ehitanud Soome teadlased.
BBC andmetel laseb Rosetta 100-kilogrammise Philae komeedile 20 kilomeetri kõrguselt ning see peaks komeedile 67P jõudma Greenwichi aja järgi kell 15.30 (Eesti aja järgi kell 17.30). Kella 18.00 on teada, kas robotil see õnnestus.
Ajaloolist maandumist saab vaadata otseülekandena Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) koduleheküljelt siit.
Rosetta asub praegu Jupiteri ja Marsi vahelisel alal ning sealt informatsiooni jõudmine Maale kestab pool tundi.
Kui kõik läheb plaanitult, siis Philae maandub ühes tükis ning saadab pärast maandumist esimeses pildid paigast, kuhu ta saabus.
ESA Rosetta missiooni teadlaste sõnul ei saa turvalises maandumises siiski 100 protsenti kindel olla. Tegemist on väga karmi ja jäise maastikuga, kus võib kõike ette tulla.
Kuigi Rosetta on varem nimetatud komeeti uurinud, saab uurimisroboti abil sellest täpsema pildi. Philael on seadmed, mis võimaldavad analüüsida komeedi koostist. Samuti võetakse komeedist aineproove.
ESA teadlaste eesmärgiks on teha kindlaks komeedi koostis, kaasa arvatud kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ning muid koostisosi.
Hiljem uuritakse nende ainete isotoopilist koostist ning võrreldakse neid Maal olevate ühendite isotoopidega.
Uurijate sõnul võimaldab see teha kindlaks, kas Maal olev vesi võib pärineda komeetidest.
Komeedid ehk sabatähed on universumi ühed vanemad objektid ning need võivad anda andmeid ka näiteks planeetide tekke kohta.
Päikese ümber liikuvad komeedid on pärit Öpiku-Oorti pilvest. Mingi gravitatsiooniline jõud on nad sealt välja tõuganud ning need on liikunud Päikesele lähemale. Päikesest kaugel olles säilisid nende esialgsed omadused ning just need võivad anda huvitavat informatsiooni ka meie päikesesüsteemi algusaegade kohta.
Komeedi uurimine võib anda vajaliku info ka selleks, mida teha siis kui mõni komeet ohustaks Maad.
Philae maandumist komeedile jälgib Saksamaal Darmstadtis ESA kosmosemissioonide keskuses ka Ukraina teadlane Klim Churyumov, kes on uuritava komeedi üks avastajatest.
Rosetta saadeti komeet 67P poole teele 2004. aastal ning selle ja Philae seadmed pärinevad 2000. aastate algusest. Praeguseks on need küll natuke vananenud, kuid uurimistööd see ei takista.