/nginx/o/2014/11/07/3499927t1h27c2.jpg)
Siberi idaosast leiti piisonimuumia, mida sel nädalal tutvustati Saksamaal paleontoloogiaühingu konverentsil.
Video: Siberist leiti 9300 aasta vanune piisonimuumia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on umbes 9300 aasta vanuse stepipiisoniga (Bison priscus), mis suri välja natuke aega pärast jääaja lõppu, kirjutab Discovery News.
Leid sai nimeks Jukagiiri piisonimuumia paiga järgi, kust ta leiti.
«Jukagiirist leitud piisonimuumia võimaldab teha võrdluse tänapäeva piisonitega, kuid ka teiste nüüdseks väljasurnud piisoniliikidega, kes kadusid pleistotseenis-holotsseenis,» selgitas piisoniuuringu kaasautor, Moskva paleontoloogiainstituudi teadlane Jevgeni Mašenko.
Leitud piisonil on säilinud karvkate, aju, süda, veresooned ja seedesüsteem, mis on mumifitseerumise tõttu märgatavalt väiksemaks muutunud.
Moskva teaduste akadeemia paleontoloogid eesotsas Natalja Serdukiga uurisid looma. Tegemist oli normaalse anatoomiaga piisoniga. Teadlasi üllatas aga see, et piisonil ei olnud kõhuosas rasvkude.
Selle tõttu oletatakse, et piison suri nälja tõttu, kuid selle kohta ei ole veel täpseid andmeid.
Võrreldes tänapäeval Põhja-Ameerikas elavate piisonitega, oli jääaja piisonil märgatavalt suuremad sarved ning seljal veel teine kühm.
Kiviajal elanud jäädvustasid stepipiisoneid oma elukohaks olnud koobaste seintel ja lagedel.
Siberist on viimastel aastatel leitud ka eelajaloolise jõehobu, 35 000 – 39 000 aasta vanuse hobuse ja mammuti jäänused.
«Järgmiseks sammuks on leiule teha täielik anatoomiline ja histoloogiline uuring,» lisas paleontoloog Olga Potapova.
Ta lisas, et sellised detailsed uuringud aitavad teha kindlaks looma surma põhjuse, kuid annavad samas informatsiooni ta elu ja liigi väljasuremise kohta.