Uus uuring paljastas, et kriidiajastul elas koos hiidsisalikega hambuline taimetoiduline imetaja, kes on ära teeninud nime «õnnelik», sest tal õnnestus suurte kiskjatega koos eksisteerida.
Pildid: hiidsisalike ajastul elas «õnnelik metsümiseja»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
66 – 70 miljonit aastat tagasi Madagaskaril elanud imetaja oli üks suuremaid dinosaurusteajastu imetajaid, kirjutab Discovery News.
Teadlased andsid loomale nimeks Vintana (Õnnelik) sertichi. Loom kaalus umbes kümme kilogrammi ning kes meenutas oma välimuselt metsümisejat.
«Tegemist oli suure mesosoikumiajastu imetajaga. Enamik sel ajastul elanud imetajaid olid hiiresuurused ning elasid end hiidsisalike eest varjates,» selgitas uuringut juhtinud paleontoloog David Krause.
Ta lisas, et «õnneliku metsümisejaga» elasid samal ajal nii suuri kui väiksemaid hiidsisalikke.
«Lisaks oli mitut tüüpi krokodille, suuri ja väikeseid madusid, 6 – 7 liiki linde, kalu, sisalikke ning veel muid tänapäevaks väljasurnud loomi,» jätkas Krause.
Vintana sertichi jäänused leidis Krause üks õpilasi Madagaskarilt liivakivikihistusest Joseph Sertichi, kelle järgi leid ka nime sai.
Teadlased on selle ajastu varajastele imetajatele pannud ühisnimeks Gondwana loomad. Gondwana oli iidne manner ekvaatori juures. See tekkis 500 – 550 miljonit aastat tagasi.
Teadlased analüüsisid Vintana sertichi hambaid, silmaauke, ninaõõnt, kolju siseosa ja kõrvaosa. Uuring näitas, et tegemist oli hambulise ja suurte silmadega loomaga, kel oli väga hea kuulmine ja haistmine.
Teadlaste sõnul ei olnud nad varem sellise koljukujuga ja -omadustega looma leidnud.
«Koljus olid ühendatud imetajate ja reptiilide omadused. Lisaks oli selles veel pleistotseeni laisklooma. Kõik see kokku andis hiidsisalikeajastu suure imetaja,» selgitas Krause.
See loom elas rannaäärsetel madalatel aladel.
Teadlased lisasid, et kui kosmiline katastroof tekitas 65 miljonit aastat tagasi hiidsisalike massilise väljasuremise, siis varem varjus elanud imetajaid said võimaluse esiletõusuks.
Võimalik, et nad elasid katastroofi üle maa-alustes urgudes.
«Õnnelikul metsümisejal» ei ole tänapäeval elavaid sugulasi.