Facebookis tegutsevad kuut tüüpi kurjategijad

Kriminoloogide andmetel tegutseb Facebookis kuut liiki tapjaid Foto: SCANPIX

Hiljutine uuring näitas, et Facebookis otsivad ohvreid kuut tüüpi kurjategijad.

Need on reageerijad, informaatorid, antagonistid, fantaseerijad, jälitajad ja petturid, kirjutab stuff.co.nz.

Briti sotsiaaluurijad tegid need kurjategijate tüübid kindlaks uurides 48 «Facebooki mõrva», mis leidsid kogu maailmas aset 2008 – 2013.

Neli neist mõrvadest toimus Austraalias. See on kaheksa protsenti kõikidest viimase kuue aasta jooksul Facebookiga seotud mõrvadest.

Uuringuraportis seisab, et 52 protsenti sotsiaalmeediaga seotud mõrvadest toimusid Ühendkuningriigis ning 31 protsenti USAs.

Ilmnes, et 27 protsendi Facebookiga seotud kuritegevuse taga olid niinimetatud reageerijad. Tegemist on isikutega, kes reageerivad sotsiaalmeedias olevale teabele ning ründavad oma ohvrit mitte virtuaalselt, vaid tegelikus elus.

Üheks selliseks näiteks on inglane Wayne Forrester, kes tappis oma abikaasa Emma lihakirvega, kuna naine oli Facebooki märkinud, et ta on vallaline, mitte abielus.

 «Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias olevad kirjutised ja märkused ärritavad neid isikuid ning nad reageerivad kohe,» selgitati uuringus.

Umbes 23 protsenti Facebooki tapjaid on informaatorid. Nad on inimesed, kes kasutavad sotsiaalmeediat paljastamaks oma tapmiskalduvusi või korda saadetud tapmisi.

Teada on juhtum, milles üks Austraalias Melbourne`is elav mees tappis 2011. aastal oma kaheaastase tütre Yazmina ning edastas sellest hiljem teate Facebookis.

24-aastase Ramazan «Ramzy» Acar teatas lakooniliselt «Umbes kell 2.00 öösel tapsin lapse».

Samuti saatis mees tapmissõnumi lapse emale Rachelle D´Argentile, et tegemist oli kättemaksuga.

Veel üks liik Facebookiga seotud tapjaid on jälitajad, kes loovad võltsprofiili, mille abil otsivad ohvreid ja kohtuvad nendega hiljem tegelikus elus.

 Austraalias Sydneys saadeti 21 aastaks trellide taha Christopher Dannevig, kes lõi Facebookis võltsprofiili, et leida teismelisi loomasõpru. Ta meelitas internetist leitud noore kaaslase metsa ja tappis ta.

Mees tunnistas 18-aastase Nona Belomesoffi tapmise 2010. aasta mais üles. Ta kasutas internetis suheldes nime Jason Green.

Veel üks Facebooki tapjateliik on petturid, kes varastavad surnud inimeste identiteedi ning jätavad selle abil mulje nagu need inimesed oleks elus.

Inglane Andrew Lindo tappis oma elukaaslase Marie Stewarti 2010. aastal ning jätkas ta Facebooki lehekülje täitmist jättes mulje nagu naine oleks elus ning kolinud Kanaari saartele elama.

Veel tegutsevad Facebookis antagonistid, keda motiveerib armukadedus või kättemaks ning fantaseerija, kes kasutavad sotsiaalmeedia abi oma fantaasiate elluviimiseks.

2008. aastal tappis kanadalane Mark Twitchell üüritud garaažis Johnny Altingeri. Ta sai selleks inspiratsiooni menusarjast «Dexter». Pärast seda tegi tapja Facebooki lehekülje, milles teeskles, et tema on Dexter ning kirjeldas detailselt tapmise ettevalmistamist ja tapmist.

Uuringu autoriteks on maailmas tuntud kriminoloogid Elizabeth Yardley ja David Wilson.

Nende arvates mõjutab tänapäeva sotsiaalmeedia kuritegevust, aidates kas kaasa või ennetada.

«Facebooki ei saa selles rohkem süüdistada kui tapmiseks kasutatavat nuga. Favebook on lihtsalt suhtlemisvahend. Internetis suheldes tuleks lihtsalt olla ettevaatlik,» selgitati.