Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Audru kirikus kuuleb trillerdamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: PP

Laupäeval, 14. augustil kell 18 algab Audru kirikus kontsert, kus musitseerivad Ines Maidre (pildil) orelil ja viiuldajad Eugen Simson-Valtin ja Ingmar Simson-Valtin.

Kontsert on tasuta ja kannab pealkirja “Triller ja linnulaul”.

Audru kirikuõpetaja Tiina Janno sõnade kohaselt on organist Ines Maidre Audru kiriku kontserdipublikule nagu hea haldjas.

“Audru orel on haruldane ja särav väike pill, paari aasta eest korda tehtud. Ometi ei tunta seda Eestis eriti ning ega igasugune muusika sellele sobigi. Ines Maidre on aga oma suurte kontserdiprojektide ja tegemiste kõrvalt Audru väikest orelit märganud, tahtnud ja suutnud leida sellele sobivat repertuaari. Läinudaastane kontserdielamus püsib paljudel eredalt meeles,” märkis Janno.

Maidre sai kontserdikava kokkupanekul inspiratsiooni linnulaulusarnastest helidest, mis tekivad kõrgeimate ülemhelideni küündivail väikestel oreliviledel.

Varajases muusikas armastati kaunistada noote trillerite ja virtuoossete fiorituuridega, mis väga sarnanevad meie suleliste sõprade “helikunstiga”. Terves reas teostes on muu hulgas matkitud käole iseloomulikku lühikest laulu, mille kõrval võib ornitoloogialembeline kuulaja kontserdikavas ära tunda tuvi, ööbiku, lõokese ja mõnegi teise sulelise.

Viiul ei jää trillerdamiskunstis orelist sugugi maha, rääkimata viiulidueti võimalustest. Paljud itaallaste viiulioopused kubisevad heledatest trilleritest ja linnulauluefektidest, mida ohtralt leidub näiteks Antonio Vivaldi viiuliteostes.  

“Tervikuna loob kava helge ja pastoraalse meeleolu, milles ei puudu särts ega sädelus. Linnulaululine kava sobib esituseks eriti hästi üsna väikesel orelil, mis oma kõla poolest sarnaneb kerge erksakõlalise Itaalia orelitüübiga,” tutvustas Maidre.

Märksõnad

Tagasi üles