Mis juhtuks siis, kui tablett kahandaks uneaega?

Magaja Foto: SCANPIX

Teadlasi on juba pikka aega huvitanud magamisega ja unega seotu ning mis juhtub siis, kui inimene ei saa magada või ei vaja kaheksa tundi und.

2007. aastal tehtud uuring näitas, et magamisaega saab kahandada hormooni oreksiin-A ninna pritsimise abil, edastab Live Science.

Selline katse viidi läbi ahvidel ning see näitas, et nimetatud hormoon pikendas ahvide ärkveloleku aega.

Ekspertide sõnul mängib magamine inimelus tähtsat rolli ning magamisaja kahanemisel oleks igapäevaelule ja ühiskonnale suur mõju.

«Inimesed tavaliselt ei mõtle magamisele ja unele, kuna see on tavaline osa igapäevatsüklist. Magamine struktueerib ja samas piirab elu,» selgitas USA Kentucky ülikooli teadlane Mairead Eastin Moloney.

Paljud arvavad, et kui nad vähem magavad, suudavad rohkem ära teha. Arvatakse, et kui ei magata kaheksa tundi, siis on rohkem ärkveloleku aega ning suur osa probleeme saab just siis lahendatud.

Ekspertide sõnul ei pruugi see unevaba lisaaeg siiski produktiivne olla.

«Väga kena on mõelda, et vähema magamisajaga oleme nutikamad ja produktiivsemad, kuid see ei pruugi nii olla,» jätkas Moloney.

Inimaju vajab niiöelda lõõgastumist, mille ajal ikkagi käivad informatsiooni töötlemise protsessid, kuid need on teistsugused kui ärkveloleku ajal toimuvad protsessid.

Uurijate arvates ei teki parimad ideed, mitte töötamise ajal ja ajurünnakute käigus, vaid hoopis lõõgastunud olekus. Näiteks dušši võttes või diivanil lesides.

New Yorgis tegutseva psühholoogi Linda Sapadini sõnul ei ole enamik inimesi produktiivsemad kui nende ellu tuleb vaba ärkveloleku aega juurde.

«Inimesed ei ole robotid, seega ei suuda me töötada 24/7. Väga agarad töötajad võivad esialgu rohkem saavutada, kuid lõpuks tekib ikkagi väsimus ning aju ja keha tahavad puhata,» selgitas psühholoog.

Selle asemel, et olla produktiivne, muutuvad inimesed väsimust tundes lihtsalt sahmijateks. Tehnoloogiasaavutused lubavad inimestel töötada ööpäev läbi, kuid tehnika ei aita alati olla produktiivsem.

«Magamine on see, mis paneb niiöelda pausirežiimile. Mis juhtuks siis, kui enam ei magataks ning ollakse aina enam rakkes,» lisas Moloney.

Kui enam ei vajataks magamist, siis oleks ülemusel õigus alluvale igal ajal helistada, olgu kell kasvõi 3.00 varahommikul. Samuti saab siis teha etteheiteid, et näiteks e-kirjale ei vastatud kohe.

Briti Sussexi ülikooli teadlase Catherine Conveney sõnul muutub mitte magamise rakendamisega ka suhtumine tööaega ning selle pikkusesse.

Conveney palus erinevate elualade esindajatel kirjeldada, mis juhtuks siis kui magamisel asemel võetakse erguteid ning uneaeg oleks minimaalne.

Uuring näitas, et see ei meeldinud vahetustega töötavatele inimestele nagu meditsiinitöötajad ja politseinikud.

«Pikem tööaeg ei ole kindlasti produktiivsem ning ei anna majanduslikku kasu,» leidis uurija.

Kui magatakse vähem, siis on vaja juurde mitme tööalade esindajaid nagu näiteks politseinikke ja tuletõrjujaid. Põhjus selles, et öisel ajal tegelevad inimesed magamise asemel palju muuga ning siis võib ka õnnetuste ja kuritegevuse arv kasvada.

Vähem magamisel nähakse ka positiivset poolt. Saab olla rohkem koos perekonna ja sõpradega, tegeleda hobidega, vaadata lemmiksaateid, teha sporti või lihtsalt lõõgastuda.

Magamisaja lühenemine mõjutab inimsuhteid. Inimestele meeldib neile kallite inimestega aega veeta, kuid kui liiga palju ollakse koos, võib sellel olla vastupidine efekt.

«Kui kogu aeg ollakse ärkvel ja kellegagi koos, siis võib kiiresti ka tüdimus tekkida. Inimesed vajavad aega, et olla iseendaga. Magamine on üks neist asjadest, mis seda võimaldab,» selgitas Moloney.

Kui magamist praktiliselt ei ole, siis võivad kaduda ka mitmed perega seotud harjumused. Näiteks liikmete vahelised head ööd soovimise rituaalid ning lastele unejuttude lugemine.

Vähem magamisel või üldse mitte magamisel on samuti majanduslik mõju. Rohkem ärkveloleku aega võimaldab rohkem raha teha ja kulutada. Samas võivad kasvada kulutused majapidamisele, kütte- ja elektrikulud. Samuti võidakse süüa rohkem.

«Uneta maailmas kulub ressursse rohkem,» selgitas Coveney.

Mis aga saab magamise ja unega seotud tööstusharudest?  Ei vajata enam nii palju unerohtusid, voodeid, tekke ja patju. Need tööstusharud võivad sattuda majanduslangusse.

Magamise edasilükkamine või väga vähene magamine mõjutab tervist. Isegi kui oleks olemas tablett, mis uneaega kahandab, kas ikka on vaja riskida väiksema uneajaga. Magamatust seostatakse mitmete haigustega, kaasa arvatud veresoonkonnahaiguste ja ülekaalulisusega.

Uneaja kahanemine võib kaasa tuua rohkema söömise, mis kasvatab veelgi ülekaaluliste arvu.

Samas aga oleks vähema magamise tõttu rohkem aega teha ka sporti ning tegeleda tervislike asjadega. Inimloomus aga on selline, et püüab võimalikult vähese pingutusega hakkama saada.

«Kui inimestel on aega teha tervislikke valikuid, siis enamjaolt ei vali nad tervislikku,» tõdes Moloney.

Florida Orlando haigla arsti Abid Maliki sõnul toimuvad magamise ajal mälutöötlemise protsessid ning selle tõttu on magamisaja kahanemine mõnevõrra kahjulik. Isegi kui inimesed ei tunne väsimust, mõjutab vähene magamine aju.

Ei ole teada, milline oleks pikaajalised mõjud, kui tablett aitaks senisest vähem magada.